Magalarajoon Foto: Ilmar Saabas
Esmapilgul tundub see väide absurdne, sest mägedel elab praegu 54 protsenti Tallinna elanikke, aga lähemalt vaadates on tulevik tõepoolest tume. On tõenäoline, et praegused 30-aastased näevad juba enne oma pensioniiga, kuidas Lasnamäel kõrguvad kõduhaisu uhkavad tondilossid, Mustamäe kenasti soojustatud paneelmajades teevad lõkkeid kodutud ja Õismäe tiik kasvab uuesti täis, sest pole mõtet hooldada veesilma, milleäärsetesse majadesse on jäänud vaid sadakond elavat hinge. Statistikaameti märtsikuine rahvastikuprognoos ütleb, et Tallinna rahvaarv võib 2050. aastaks kahaneda 62 100 inimese võrra, sest eeldatavalt ei suuda sisseränne kompenseerida vähest sündimust, järjest vananeva elanikkonna suremust ja valglinnastumist. Niisiis – 40 aastaga võib kaduda peaaegu terve Mustamäe linnaosa jagu inimesi. Peale selle tuleb arvestada uute korterite ehitamisega. Kinnisvarabüroo Goodson & Red analüütikute hinnangul ehitatakse tänavu Tallinna umbes 1500 uut korterit. Kui pessimistlikult oletada, et elamuehituse tase jääb aastateks praegusele masust mõjutatud tasemele, siis saame tulemuseks, et 40 aastaga võib Tallinnas ja lähiümbruses valmida 60 000 uut eluruumi. Need valmivad korterid suudavad endasse neelata terve Õismäe elanikkonna ja hulga lasnamäelasi takkapihta. Inimestel ei ole peale rahanappuse ühtegi head põhjust mägedele jääda. Arhitekt Ignar Fjuk nendib, et modernistlik vabaplaneering on aegunud. Kõrghooned, mille ehitamiseks kasutati vaid mõnda monotoonset tüüpprojekti, ehitati üksteisele nii lähedale, et hoonemassiiv tappis nende vahele mõeldud rohealad. Haljastuse ja maastikuarhitektuurilise poole täielik hooletussejätmine andis tulemuseks külma ja eemaletõukava linnakeskkonna.
Avalehele
294 Kommentaari