Lihtsõdur hakkab eelnõu jõustumisel toetust saama 1896 krooni, vanemsõdur 1955 krooni, selgub eelnõust. Jaoülema toetussumma langeb 2140-ni, rühmavanemal ja –ülemal 2510 kroonini. Need numbrid hakkavad kehtima üldises korras ehk samal päeval, kui seadus on riigiteatajas välja kuulutatud.

Kaitseministeeriumi esindaja Peeter Kuimeti sõnul tõi toetuste vähendamise kaasa majanduslangus ja ajateenijate toetusi otsutati kärpida solidaarsusest teiste ministeeriumi valitsusala töötajate vastu. „Kuna kogu kaitseministeeriumi valitsusalas kärbitakse palgakuludelt 7%, siis otsustati olla solidaarsed ja vähendada toetusi ka ajateenijatel, kuna nad on teenistuse ajal kaitseväe liikmed,” selgitas Kuimet. „Me vaatame kogu haldusala ühtsena ja kärbime erandeid tegemata.”

Kuigi ajateenijate makstav summa on oma eesmärgilt toetus, mitte palk, nagu elukutselistel kaitseväelastel või riigiametnikel, paistab toetus Kuimeti hinnangul siiski välja kui palgatulu.

Ajateenijate toetustelt hoitakse kokku 3,4 miljonit

„Kuna ajateenijaid kindlustatakse jätkuvalt tasuta toidu, vormiriietuse ja eluasemega, siis 7%-line toetuse vähenemine ei ole palju,” lisas Kuimet.

Viimasel ajal on mitu korda meedias teemaks olnud ajateenijad, kel teenistusse minnes juba kaelas laenud ja liisingud ning kellele ei piisa kohustuste täitmiseks ka ajateenija toetusest. Kuimeti sõnul ei saa üksi sellepärast, et ajateenijatel on laenud, neid kärpest puutumata jätta.

„Erinevad kohustused on samuti ka kaitseministeeriumi ametnikel, kaitseväelastel ja üldse kõigil, keda majanduslangus puudutab,” ütles ta.

2009. aastaks on ajateenijate toetusteks planeeritud 84 453 165 krooni, toetuse 7%-line vähendamine toob eelnõu seletuskirja kohaselt kaasa 3,4 miljoni kroonise kokkuhoiu. Kuimeti sõnul moodustavad väga suure osa toetusteks planeeritud summast aga sotsiaalmaksud, reaalne toetussumma ei ületa 50 miljonit krooni.

Viimane ajateenijate toetuse tõstmine toimus 2007. aasta alguses, kui 150-kroonine toetussumma kasvas praegusele tasemele.