Haigekassa juhatuse esimees Hannes Danilov tõdes, et meditsiini rahastamise kitsaskohad on läbi aegade olnud kardioloogiline ja onkoloogiline pool. „Siiani oleme suutnud hoida taset, kus olulisi piiranguid pole haigekassa nende erialade rahastamisel teinud. Aga tõusev trend on psühhiaatriline abi, kus tunneme survet. Nõudlus psühhiaatrilise abi järele läheb suuremaks,” nentis Danilov. Danilovi hinnangul võib arvata, et järjest suurenev nõudlus psühhiaatrilise abi järele on tingitud riigi majanduslikust seisust. „Inimestel on raske ja neil on vaja kellegagi rääkida,” märkis Danilov.

Võlad toovad vastuvõtule

Põhja-Eesti regionaalhaiglas (PERH) on üks Eesti suurimaid psühhiaatrilisi teenistusi. „Regio­naalhaigla poolt vaadates on see trend läinud just nõndaviisi, abivajajate arv kasvab üsna kiiresti,” tunnistas ka PERH-i nõukogu esimees Toomas Vilosius. „Võib arvata, et need on inimesed, kes on mures töötuks jäämise pärast ega suuda maksta liisinguid ja korterilaene,” nentis Vilosius. Teisalt tõi Vilosius esile ka aspekti, et psühhiaatriline haigus on oma olemuselt krooniline ning kipub kataklüsmilaadsetes olukordades ägenema.

Tartu ülikooli kliinikumi psühhiaatriakliiniku juhi professor Veiko Vasara sõnul võib majandussurutisest tingitud psühhiaatriliste haigete arvu kasv jätkuda isegi juhul, kui majandus tõusma hakkab. „Kui palju see suureneb, on raske öelda. Aga meie kliiniku andmete ja ravile võetud haigete põhjal võib öelda, et see on kasvanud. Suurenemine algas juba eelmise aasta lõpus,” nentis Vasar. Ta lisas, et kindlasti peavad psühhiaatrid olema valmis tegema rohkem tööd. Vilosius viitas, et väga paljudel juhtudel vajab inimene tegelikult psühholoogi, mitte psühhiaatri abi. Samal ajal on psühhiaatriline abi suhteliselt kergesti kättesaadav ning mis peamine – seda rahastab haigekassa. Suur osa psühholoogidest on aga eraettevõtjad ja psühholoogi visiit nõuab abivajajalt väljaminekuid.

Ilmamuutus toob lisastressi

•• Tartu ülikooli kliinikumi psühhiaatrikliiniku lepingu mahtu on sel aastal juba suurendatud ning pigem on küsimus, kas tööjõudu on piisavalt. „Psühhiaatria lepin­gu mahu vähendamisest tuleks kindlasti hoiduda,” ütles kliiniku juht professor Veiko Vasar.

•• Natuke leebem aeg on suvi, kuid sügist, talve ja kevadet on tavaliselt raskem üle elada. „Ilmamuutus toob juurde lisa­stressi ja halvendab inimeste olukorda mõnevõrra rohkem,” tõdes Vasar.