„On olemas selged majanduskriteeriumid, mis iseloomustavad majanduse taset ja jätkusuutlikkust. Maastrichti kokkuleppega valiti umbes 30 välja pakutud kriteeriumist viis, arvestusega, et kui kõik need kõik täidetud saavad, siis väga halvasti selle riigi majandusega olla ei saa,“ selgitas Raju Päevaleht Online’ile.

„Kuna ühisraha tähendab ühisvastutust, siis valiti need kriteeriumid seetõttu, et see tagaks olukorra, kus kellelgi ei tuleks hakata naabrimehe nõrkust kinni maksta,“ lisas ta.

Raju väitis, et Eestil on praegu täitmata pikaajaline intressimäär ületada rohkem kui kahe protsendi võrra kolme kõige paremaid tulemusi saavutava liikmesriigi määra. „Kas sellest hoolimata kingitakse või kingita Eestile euro, selgub lähiajal,“ lisas ta.

Majandusprofessor rääkis, et ühtegi riigi „suuremat üritust“ ei tehta ainult oma kapitaliga, vaid võõrvahendite näiteks võlakirjade emiteerimisega, tähendab see seda, et kui pikaajaline intressimäär on väga kõrge, siis on edasised investeeringud on keerulised ning see pidurdab arengut.

Raju meenutas, et kui Kreeka astus 2001. aastal eurotsooni liikmeks, siis „kingiti“ riigile neli kriteeriumit, kuna näitajad olid jõudsalt paranemas.

„Väga paljudele riikidele kingiti riigi võlakriteerium, kuid kas pärast Kreeka näidet julgetakse Eestile see üks kriteerium kinkida?“ küsis ta.

Raju on veendunud, et Eesti eurotsooniga liitumine saab olema pigem poliitiline kui majanduslik mäng.

„On kaks vastandlikku seisukohta: esiteks Kreekas toimunu tõttu ei taheta eurot anda ning teiseks soovitakse näidata, et minnakse edasi, Euroopa Liit on tubli, Eesti on parim näide ja neile tuleb seega euro anda,“ lisas ta.

Paljud teised majanduseksperdid on avaldanud arvamust, et intressikriteeriumi täitmine eelkõige Eestisse investeeriumise riski ja riskid järjest vähenevad. Seega ei peeta intressikriteeriumi täitmist Eesti jaoks väga suureks probleemiks.