Andrei Bugrovi nimelisest mehest sai OÜ Norcape’i ainuosanik ja juhatuse liige. Lühikese aja jooksul müüs see ettevõte kütust väidetavalt paljudele Eesti suurtele kütusefirmadele. Hind oli odavam kui teistel pakkujatel, müük pidi toimuma otse aktsiisilaost ja ettevõttel oli kütusega äritsemiseks maksu- ja tolliameti (EMTA) luba.

EMTA hinnangul puudus aga ettevõttel reaalne äritegevus ja kõik tehingute arved olid fiktiivsed. See võimaldas Norcape’iga äri teinud ettevõtetel riigilt tagasi küsida ostu ajal tasutud käibemaksu osa (sisendkäibemaks), mida tegelikkuses ju ei makstudki.