Marina Kaljurand: välisministeeriumi roll pole vähenenud, vaid muutunud

• Värske välisminister Marina Kaljurand nendib, et pärast Euroopa Liiduga liitumist ei kuulu suhted Läti, Leedu, Soome ja Rootsiga enam välispoliitika alla.

• Kaljuranna sõnul ei ole Eestis kellelgi illusioone, et kui Eston Kohveri kohtuotsus tuleb, siis see on süüdimõistev.

• Vahepealsed naginad pole Eesti ja Soome suhteid rikkunud ja võime põhjanaabreid endiselt pidada lähimateks liitlasteks.

Tundub, et teid on välisministri ametis väga hästi vastu võetud. Selle puhul tuleb õnne soovida.

Aitäh. Loomulikult ma võtan seda väga suure usaldusena, et peaminister sellise ettepaneku tegi, sest välissuhtlemine ja diplomaatia on minu töö olnud läbi aastate. Ma ei osanud kunagi arvata, et võiksin seda tööd teha ministrina.

Laenates mõtet presidendilt, olete te kriisiaja välisminister, sest peate tegelema hübriidprobleemidega nagu pagulased ja Kreeka võlakriis. Aga samal ajal: on mul õigus, kui väidan, et välispoliitika tegemine on üha vähem välisministeeriumi nii-öelda liivakast? Teevad ju välispoliitikat praegu näiteks ka rahandus-, sise- ja peaminister.

Välispoliitika on Euroopa Liidu ja Eesti suhted kolmandate riikidega. See, mida siseminister arutab pagulaste ümberpaigutamisest, on Euroopa Liidu sisepoliitika. See, mida rahandusminister arutab Kreeka abistamise kohta, on ka Euroopa Liidu sisepoliitika. Nii et selles mõttes teevad siseminister ja rahandusminister täna sisepoliitikat. Pagulaste teemal on välispoliitiline dimensioon, kui me suhtleme nende riikidega, kust pagulased tulevad, ehk riikidega, kes on väljastpoolt Euroopa Liitu.