Mart Sanderi maaliskandaali ähvardab kriminaalmenetlus
Esmaspäeva õhtul pidas Mart Sanderi galerii sügisoksjonit, millelt vahetult enne algust eemaldati Eesti Päevalehe sekkumise peale kaheksa esialgu müüginimekirjas olnud teost. Galerii eBay konto kaudu ostetud vähetuntud kunstnike maalid on saanud Sanderi galeriis eesti kunstnike nimed ja seetõttu ka mitu korda kallimad hinnasildid.
Juhtum äratas eile juba uurimisorganite huvi: Põhja politseiprefektuuri majanduskuritegude talitus koostöös Põhja ringkonnaprokuratuuriga kaalub artiklis kirjeldatud juhtumite kohta kriminaalmenetluse alustamist. „Inimesed, kellel on alust arvata, et nad on artiklis kirjeldatud viisil soetanud võltsimiskahtlusega kunstiteoseid, võiksid politseiga ühendust võtta telefonil 612 4062 või meiliaadressil roger.kumm@politsei.ee,” palus Põhja prefektuuri majanduskuritegude talituse juht Roger Kumm.
Ehkki veel esmaspäeva õhtul ei soovinud Sander kaht Eesti Päevalehe hinnangul kahtlast maali oksjonilt maha võtta, ei olnud lõpuks oksjonil ühtegi teost, mille kohta toimetus päringu esitas.
Alpid muutusid Rootsiks
Eesti Päevaleht otsustas eile Sanderi galerii kodulehel täiendava kontrolli ette võtta ja selle käigus tuli pinnale veel kolm teost, mille päritolu näib kahtlane. Näiteks läks eBay oksjoniportaalis mais 175 euro eest müügiks Friedrich Carl Roseni maal, mis kujutab talviseid Alpe Oberstdorfis ja mille peaaegu identne koopia oli Sanderi galerii kodulehel müüa 700 euro eest. Seejuures ilutseb maali nurgas Hugo Lepiku (1905–2011) signatuur ja teos kannab nime „Rootsi maastik”.
Teiseks on üleeile 850 euro eest oksjonil olnud Endel Kõksi (1912–1983) maal „Lilled” äravahetamiseni sarnane varem Saksa oksjoniportaalis (auktionshalle-cuxhaven.com) pakutud R. Butowi nime kandva teosega, millele leiti omanik kõigest 25 euro eest. Väidetavat Kõksi teost Sanderi galerii siiski esmaspäeval müüa ei suutnud.
Kolmandat kahtlast maali müüvad praegu nii Sanderi galerii kui ka Austrias asuv Boris Wilnitsky galerii. Kui Austrias nimetatakse teost Korsika vaateks, siis Sanderi galeriis on see lihtsalt Itaalia vaade. Seejuures on Austrias maali autoriks märgitud Robert Allot, kuid Sanderi galeriis on maal märgitud tundmatu autori teoseks.
Sander: süüdi on konkurent
Tragikoomiliseks muudab asja see, et maali nimi, mille Sander juba „Antiigireporteri” kevadoksjonil müügile pani, oligi veebilehel Allot. Seejuures saaks Austriast Alloti signeeringuga maali poole odavamalt: 2700 euro asemel 1200 euroga.
Eile õhtul saatis Sander kommentaari, milles väitis, et näeb juhtunu taga konkurentide „karvast kätt”. „Kui sa oled sööklaomanik ja tahad oma konkurenti välja süüa, võta tikutoositäis tarakane, lase need teises sööklas lahti ja löö hirmsat lokku, et seal möllab infektsioon,” kirjutas Sander. „Koputaja ei olnud lihtsalt keegi, kes märkas seinal midagi kahtlast, sest meie väljapanekut olid vaadanud mitmed kunstiteadlased ja nende jaoks kõnealused teosed kahtlased ei tundunud. See oli keegi, kel oli süstemaatiline ülevaade minu galerii kontodest eBays ja teistel netioksjonisaitidel.”
Sander küsis esmaspäeva õhtul Eesti Päevalehe käest loo algallikat ja oletas, et see võis olla kättemaks näiteks kellegi koondamise eest. Eile lubas ta tõendada, et tegu on kellegagi, kellel oli tema assistendina ligipääs kodulehele, kuid kes töötas seejuures konkurendi huvides. „Nii avalikud nende maalide ümbertegemised, mis on värskete ostudena siiani üleval minu konto ostude all, on üsna selge näide strateegiast. Kui asi oleks olnud salaplaan, oleks võinud kasutada mitmeid varikontosid ja oodata, kuni ostud saidilt kaovad,” lisas ta.
Ühtlasi rääkis Sander nii konkurendi käsilasest kui ka konkurendist endast anonüümselt. Samuti ei vastanud ta Eesti Päevalehe küsimusele, kas tal on kavas väidetava pahelise assistendi tegude selgitamiseks õiguskaitseasutuste poole pöörduda. Muuseas näitab tema galeriiga tegeleva ettevõtte LiteRarity OÜ majandusaasta aruanne, et vähemalt eelmisel aastal ei töötanud galeriis ühtegi töötajat.
Kumu ekspert: maalid vajavad ekspertiisi
Eesti kunstimuuseumis maalide restaureerimisega tegeleva Alar Nurkse sõnul peaks kahtlust äratanud maalidele tegema tõsise analüüsi. „Sobivam oleks, kui kõik need paberid ja kõik need tööd jõuaksid ilma igasugu lisamürata kunstimuuseumi spetsialistide lauale, mille järel saaksime me olla kindlamad ja täpsemad,” sõnas Nurkse. „Alati ei piisa internetiavarustes oleva vaatamisest, vaid vaja on omada ka materjalitundmist, mida internet ei ava.”
