Ilmajaama andmetel on märtsi esimesel ja teisel dekaadil oodata läänetsüklonite liikumist ookeanilt itta Eesti läheduses. Tuleb rohkelt sademeid ja valdavalt on need lörtsi või vihmana.

Tsüklonite möödumisel pöördub tuul põhjakaartesse ja ilm külmeneb.

Kuu teisel poolel võivad ilma mõjutada püsivamad kõrgrõhualad. Sademeid on vähe ja päevane õhutemperatuur hakkab tõusma.

Tavaliselt on märts Eestis veel talvekuu. Keskmine õhutemperatuur jääb saarte läänerannikul miinus ühe kraadi kanti, mandril on see miinus kolm kuni miinus neli kraadi.

Väga harva on olnud märtsikuu keskmine neist numbreist ligi seitse kraadi madalam või kuni kuus kraadi kõrgem. Näiteks eelmisel aastal oli kuu keskmine temperatuur +2,6 kuni +4,6 kraadi.

Saaremaa ja Hiiumaa läänerannikul ning Lõuna-Eestis tõuseb ööpäeva keskmine õhutemperatuur märtsi viimastel päevadel püsivalt üle nullkraadi, see tähendab talve lõppu ja varakevade algust.

Õhutemperatuuri absoluutne miinimum on mõõdetud 1942. aasta 14. märtsil Kuusikul, kus see oli miinus 35,1 kraadi. Viimaste aastate hulgas oli kõige külmem 2005. aasta 11.märtsil, mil Jõgeval mõõdeti –27,8°C.

Absoluutne maksimum on sattunud enamuses ühele päevale, see on 1968. aasta 30. märts, mil õhusooja mõõdeti 16-19 kraadi. Mullu mõõdeti 22. märtsil Valga ja Tartu-Tõravere vaatlusjaamas 18,4 kraadi sooja.

Märts on kõige sademetevaesem kuu. Normaalseks sademete hulgaks peetakse 23-38 millimeetrit.

Lumikate on märtsi algul talve kõige paksem, ulatudes 25-35 sentimeetrini. Tänavu on selleks arvuks 13-38 cm, saartel paiguti vähem. Lumikate laguneb tavaliselt märtsi lõpul, kõrgustikel hiljem.

Tuisku esineb keskmiselt kolmel kuni viiel päeval, harva isegi kuni 14 päeval.