Et rahva kultuurihuvi pole kuhugi kadunud, näitavad muuseumide ööd, kui tasuta muuseumi pääsemise nimel rahvas lausa tungleb. Arno Mikkor

Teatrikülastuste arv kahaneb, publiku huvi eesti filmi vastu püsib endiselt madal, eestikeelsete trükiste tiraažid vähenevad – kõik see selgus kultuuriministeeriumi äsja valminud 2010. aasta tegevusülevaatest.

Tegemist on siis kultuurivaldkonna arengut ja tegevust kajastava kõige värskema aruandega, milles ministeerium ise annab tehtud tööle üsna rahuloleva hinnangu, sest rahva kultuuritarbimise valmidus ja huvi polevat vähenenud. Ühesõnaga, kui oleks vaid raha, läheks inimene teatrisse, kinno, ostaks raamatuid ja käiks muuseumis.

„Elanikkonna üldine madal ostujõud mõjutas oluliselt teatreid, kuna külastajate hulk on märgatavalt langenud, samuti on keerulises olukorras kirjastused, kellel on raskusi trükitoodangu müügiga. Samas ei põhjustanud 2010. aasta konservatiivne majanduspoliitika üldist kultuuritarbimise langust ning kultuurimaastik oli mitmekesine ja sündmusterohke,” seisab värskes aruandes.

Seda, et ollakse muutunud valivamaks ja hinnatundlikumaks, kinnitab ka fakt, et 2010. aastal kasvas märgatavalt kinokülastuste arv, küündides 2,13 miljoni külastuseni. Seda on koguni 300 000 külastuse võrra rohkem kui 2009. aastal. Eesti filmid said mullu aga vaatajaarvuks 40 460. Märkimisväärne on siin see, et nende hulgast 27 235 inimest vaatas Andres Puustusmaa ja Andres Anvelti filmi „Punane elavhõbe”.

Kinopilet odavnes

Eesti filmi sihtasutuse peaekspert Karlo Funk ütles, et tegelikult saab keskmine kodumaine film suurema külastajamenu osaliseks kui sissetoodud film. „Eestis linastus eelmisel aastal 164 mängufilmi, neist eesti filme oli kaks. Seega, kui võtta keskmine, peaks eesti filmid saama veel marginaalsema tulemuse,” selgitas Funk.

Kino populaarsust on kindlasti suurendanud see, et konkurentsi tõttu langes keskmine piletihind ligi kaks korda. „2010. aasta vaadatavust suurendas kindlasti ka see, et aasta alguses jooksis kinodes populaarne „Avatar”, ja seda kinnitab ka maailmakogemus, et hittfilmide vaadatavus mõjutab kinokülastuste arvu kuni kaks korda,” ütles Funk.

Kinost kehvemini on läinud teatrikunstil. Riigi tegevustoetuste vähendamine ja üleüldine rahapuudus on sundinud teatreid piletihindu tõstma. Kuna inimeste ostujõud aga langes, kahanes ka teatrite külastatavus.

Viimased kultuuriministeeriumi käsutuses olevad arvud teatrite külastatavuse kohta pärinevad 2009. aastast, mil võrreldes 2008. aastaga langes külastuste arv 110 000 võrra. Eelmise aasta näitajad saab Eesti teatri agentuur kokku pandud paari nädala pärast, kuid tõenäoliselt peegeldavad need taas langust.

Ugala teatri direktori Hillar Seina hinnangul hakkab majandussurutis teatrites tegelikult alles nüüd üha tugevamalt tundma andma. Põhjuseks aina uued hinnatõusud, mis jätavad rahvale aina vähem vaba raha kätte. Ugalas maksab üks teatripilet 8–11 eurot. Pealinnas saab aga kalleima kinopileti nädalavahetusel viie-kuue euroga.

Rahapuudus on kahandanud ka raamatute läbimüüki ja nende trükkimist. Kuid pole halba ilma heata. Ajal, mil inimesed raamatuid osta ei jõua, on kasvanud raamatukogukülastajate arv. Kui eelmises tegevusaruandes sai kultuuriministeerium raporteerida, et 2008. aastal oli Eestis 11,3 miljonit raamatulaenutust, siis see arv on tõusnud 800 000 võrra.

Majanduslangus on suurendanud ka muuseumikülastuste arvu. Kui 2008. aastal toimus Eestis kaks miljonit muuseumikülastust, siis 2009. aastal tõusis külastuste arv 2,23 miljonile.

Pessimistid ennustasid hullemat

•• Kultuuriministeeriumi arendusosakonna nõunik Jorma Sarv soovitas eelmise aasta kultuurivaldkonna arengu paigutada nappide eelarvevahendite konteksti.

•• „Kuid kultuuriasutused on olnud äärmiselt tublid. Nad on suutnud oma read hoida piisavalt tugevana, et midagi seisma ei jääks. Selles osas tuleb neile au anda, et kärbete tegemise ajal pessimistide tehtud ennustused ei kehtinud,” lisas Sarv.

•• Teisalt näitavad võrdlusuuringud Sarve sõnul seda, et võrreldes muu Euroopaga on rahva huvi ja valmidus kultuurielus osaleda endiselt väga suur.

•• Seda kinnitab ka näiteks inimeste soov käia muuseumides. Nii külastas 15. mail üle Eesti avatud 130 muuseumi, mäluasutust ja arhiivi vaid nelja tunni jooksul ligi 70 000 inimest. „Ka raamatukogude külastatavuse tõus on minu arvates loogiline,” lisas Sarv.