Matemaatikaeksam kaotab huvilisi
Ühiskonnaõpetuse ja geograafia riigieksami vastu huvi järjest kasvab, samal ajal kui matemaatika riigieksamit soovib sooritada üha vähem koolilõpetajaid.
“Kui lähtuda sellest, et matemaatika põhieesmärk on õpetada mõtlema, siis on väga vaja matemaatikaeksamit teha,” ütles Eesti matemaatikaõpetajate ühenduse juht Hele Kiisel. “Õpilane ei püsi hiljem ka ülikoolis neil erialadel, kus matemaatika on oluline, kuigi seda sisseastumisel riigieksamina ei nõuta – nad ei ole eksamiks valmistudes ainet põhjalikult üle korranud.”
Eile avalikustatud arvandmete järgi kavatseb matemaatikaeksamit teha 5055 noort.
Matemaatika riigieksami kohustuslikuks muutmise poolt on Kiiseli sõnul üha enam matemaatikaõpetajaid. “Aga see eeldaks, et tundide hulk kasvaks juba põhikoolis nädalas tunni võrra,” lausus matemaatikaõpetajate ühenduse esimees. “Möödunud aastal lõpetasid gümnaasiumi need, kes esimesena said põhikoolis varasemast vähem matemaatikatunde. See avaldus ka tulemustes,” lisas ta.
Riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse (REKK) direktori Robert Lippini sõnul ei ole matemaatikaeksami kohustuslikuks muutmist otsustatud. “Võimalik kasu võiks olla matemaatika üldise taseme tõus, kui matemaatikaeksami tegemine on kohustuslik ja enne läbi ei saa, kui on saavutatud gümnaasiumi lõpetamiseks sobilik baastase,” ütles Lippin.
Kriitika möödunudaastase matemaatika riigieksami kohta võis Kiiseli sõnul praegusele valikule samuti mõju avaldada. “Mullune keskmine hinne küll oluliselt ei langenud, kuid kõrgeid punkte sai võrreldes varasemaga mitu korda vähem õpilasi,” lausus ta, lisades, et loomulikult valivad noored aine, milles on lootus saada kõrgemaid punkte.
Populaarne ühiskonnaõpetus
“Õpilaste huvi poliitika vastu on kasvanud,” põhjendas REKK-i ühiskonnaõpetuse peaspetsialist Hella Mõttus ühiskonnaõpetuse eksami populaarsuse kasvu. Ühiskonnaõpetuse riigieksamile on end kirja pannud 5878 noort.
Teine põhjus, miks ühiskonnaõpetuse eksami populaarsus tänavu kasvas, on Mõttuse hinnangul see, et ka Tartu ülikool kuulutas selle sotsiaalteaduste erialadel üheks sisseastumisel nõutud riigieksamiks.
