Eksam koosneb kahest osast, millest esimene peaks kontrollima õpilase põhiteadmisi. Veelma sõnul ehmatas aga esimese osa ülesannete keerukus õpilased ära, kuigi teise osa harjutused olid kergemad. “See lööb psüühiliselt rivist välja,” nentis õpetaja.

Keskus tõrjub süüdistusi

Veelmaa kritiseeris ka ülesannete mahtude ja punktide vahekorda.

Tema sõnul võttis 20-punktine ülesanne vähem aega kui näiteks esimese osa seitsmes üles-anne, mille eest sai kümme punkti. Kokkuvõttes oleks eksam nõudnud rohkem aega kui ettenähtud neli tundi.

Veelmaa sõnul kuluski suurem osa ajast tekstide tõlkimise peale. Tallinna Gustav Adolfi güm-naasiumi abiturient Thea Lillepalugi nentis, et eksam osutus väga keeruliseks.

“Ajast jäi puudu,” selgitas neiu ja lisas, et ülesanded olid mahukad ning arusaamiseks pidi need mitu korda üle lugema. “Selleks et maksimumi peale teha, ei pea viis aastat ülikoolis õppima ega 20 aastat õpetaja olema,” lausus Veelmaa. Tema sõnul tunnevad õpetajad end süüdi, sest riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse (REKK) koostatud eksamijuhiste bro‰üür ei vastanud tegelikkusele.

Kuna brošüüri lugesid ka abituriendid, peab õpetaja seda õpilaste julmaks petmiseks.

Samas ei pea Veelmaa ülesannete koostajaid rumalateks. “Arvan, et reaalset koolielu tunnevad nad väga vähe.”

REKK-i üldhariduse õppekavade ja eksamite osakonna matemaatika peaspetsialisti Helgi Uudelepa sõnul olid eksami esimese osa ülesannete lahendused iseenesest lühikesed ning nendega analoogseid ülesandeid leidub ka 10.–12. klassi õpikutes. “Oma töö kontrollimiseks oleks õpilased vist tõesti kümme minutit rohkem aega vajanud,” nentis ta samas.

“Kõiki ülesandeid ja mõlemat osa on lahendatud maksimaalsetele hindepunktidele nagu eelnevatelgi aastatel,” ütles Helgi Uudelepp tänavuse eksami kohta.

Vastuolulised seisukohad

•• Loo keskkooli matemaatikaõpetaja Allar Veelmaa sõnul jääb segaseks, millist kõrgust tahetakse teada, sest kolmnurgal on kolm kõrgust.

•• REKK-i peaspetsialisti Helgi Uudelepa sõnul võis selle ülesande puhul alapunktidest vihjeid saada, millistest kõrgustest täpsemalt jutt on.

•• Kui õpilane leidiski mitteküsitud kõrguse (hindajate sõnul oli selliseid õpilasi umbes üks 1000 kohta) ja lahendas ülesande selle järgi õigesti, sai ta Uudelepa kinnitusel ülesande eest ikka maksimumpunktid.

•• Uudelepa sõnul näitab senine matemaatika riigieksami ülesannete hindamine, et õpilased said ülesannete tekstidest aru just nii, nagu mõeldud oli.