Kaal osutas ka sellele, et ajal, mil Lang istus loomaaeda kureeriva abilinnapea toolil, tuli ta välja ideega, et tänapäevase loomaaia väljaehitamiseks tuleks kümmekond aastat järjest kasutada võrdses mahus nii linna- kui ka riigieelarve raha.

Lapsik vastasseis

„Paraku on lapsik linna ja riigi omavaheline vastasseis seganud selle suurepärase mõtte elluviimist – kõik riigieelarvest või selle kaudu tehtud investeeringud, millest minister rääkis, moodustavad napi kolmandiku viimase kümne aasta jooksul loomaaia arendamiseks tehtud ehitusinvesteeringutest,” märkis Kaal.

Loomaaeda kütab amortiseerunud, 1982. aastast pärit maagaasile seadistatud konteinerkatlamaja. Keskkonnainvesteeringute keskuselt on nüüdseks saadud nõusolek kohalikule taastuvenergiale ülemineku projekti rahastamiseks 350 000 euro ulatuses.

„Loodan väga, et linn leiab võimaluse lisada sellele puuduva omafinantseeringu,” sõnas Kaal.

Loomaaial on pooleli kaks Euroopa Liidu raha toel kavandatavat ehitusprojekti.

Kohe peaks allkirjad alla saama teisel katsel õnnestunud riigihange liigikaitse laboratooriumi hoone ehitamise lepingule. Lõpetamata on ka paksunahaliste maja rekonstrueerimine, kus on jäänud korda teha veel kääbusjõehobude osa.

Kultuuriminister Rein Lang ütles sel nädalal riigikogus, et riik on Tallinna loomaaia vastu olnud igati armulik: 2012. aastal eraldati loomaaiale investeeringuteks 10 000 eurot ja selle eest sai ninasarvik endale uue põranda. „Ninasarvikul on põhjust rahuloluks,” korrutas ta. Lang lisas, et loomaaia käekäigu eest vastutab eelkõige Tallinna linn.



Jääkaru tahab uut kodu

Tallinna loomaaias on kõige halvemas seisus jääkarud. Mitmed rahvusvahelised organisatsioonid on Kaalu sõnul teinud lausa ettepanekuid nende viimiseks mujale, nagu juhtus Riia loomaaias elevantidega.

Tänapäevase jääkarude ekspositsiooni ehitamine läheb maksma kuni 3,5 miljonit eurot.