Matmiste täpset aega peeti inimeste eest saladuses
“Tõnismäel toimunud matmise kuupäeva osas püüti Nõukogude perioodil lugejaid desorienteerida ja tegelikku kuupäeva varjata. Nõukogude ametlik ajalookirjandus räägib vaid “langenud vabastajate” matmisest 1944. aasta septembris,” nendib õiend ja lisab, et vaid kahe Tõnismäele maetud sõjaväelase matus võis toimuda 1944. aastal. “12 väidetava langenud punaarmeelase matmine (või ümbermatmine) toimus tegelikult 1945. a aprillis. Sündmust kajastasid ajakirjanduses vähemalt kolm lühireportaazˇi,” on uuring tuvastanud. “On üllatavgi, et sellise propagandaürituse korraldamine ei leia mingit kajastamist tolleaegsete partei- ja riigivõimuorganite dokumentides.”
Partei ei arutanud
Uuring tõdeb, et Tõnismäele matmisest pidi olema teadlik EK(b)P Tallinna linnakomitee büroo, kuid selle küsimuse arutamist 1945. aasta tööplaanidest ei ilmne. On ainult kaudseid vihjeid 1945. aasta aprillis toimunud matmiste kohta. Valeinfot jagati isegi parteilaste ridades, kui parteis liikunud info rääkis 20 000 osalejaga meeleavaldusest koos matmisega.
“20 000 osavõtjaga leinamiiting ei olnud tõsiseltvõetav isegi tolle aja mõistes,” tõdetakse õiendis. Uuring jõudis järeldusele, et ilmselt tegelesid 1945. aastal Tallinnas matmiste ja ümbermatmistega sõjaväevõimud.
Samas aga ei saa seda küsimust täpsustada, sest Tallinna garnisoni komandantuuri dokumendid ei asu Eestis ja neid pole võimalik kasutada.
“Seega ei ole võimalik kindlaks teha, kes langetas matmise otsuse, jagas juhtnööre ning kust pärinesid surnukehad, keda maeti.” Uuringu tulemuste kohaselt vihjab sõjaväevõimude osalemisele matustel ka Tõnismäe ühishauda maetute nimekiri, mida säilitatakse kaitseressursside ameti arhiivis.
