Medalisaajaid jääb keskkoolilõpetajate seas aina vähemaks
President Toomas Hendrik Ilves korraldas eile Kadrioru roosiaias vastuvõtu paarisajale parimale koolilõpetajale. President pani oma kõnes noortele südamele, et vähemalt suurem osa neist kodumaale jääks ja kodumaale tulu tooks. „Eesti riigi esindajana pean ma lootma ja soovima, et vähemasti valdav osa teist leiaks võimaluse siduda oma tulevane töö ja elu ikka Eestiga,” ütles president. „Laias ilmas parimate teadmiste ja kogemuste omandamine on kindlasti oluline. Ometi on ühiskonnal vähemasti õigus veidigi loota, et te peate õigeks teisse tehtud haridusinvesteeringud lõpuks ikka kodumaa tuluks realiseerida,” lisas ta.
Osal noortest jooksis presidendi kõne mööda külgi maha nagu hane seljast vesi, sest mis teha, kui naaberriikides paremat palka pakutakse. Nii leiab näiteks Kuressaare ametikoolis väikelaevade ehituse eriala kuldmedaliga lõpetanud Janno Sults. „Plaan on minna välismaale tööle, ikka väikelaevade ehituse alal. Kavatsen minna Soome. Eestis on ka sel alal tööd, aga mitte nii hästi tasustatud kui Soomes,” ütles Sults.
Teine osa noori plaanib siiski ka kodumaale jääda. Nende seas näiteks Viljandi Jakobsoni gümnaasiumi kuldmedaliga lõpetanud Hannes Rüütel.
„Veel ei tea kindlalt, võib-olla lähen Tallinna tehnikaülikooli.
Eriala pole ka veel kindel, võib-olla arhitektuur või majandus,” arutles Rüütel. Medali nimel pidi noormees rohkem pingutama alles viimasel aastal, esimestes gümnaasiumiklassides tulid hinded hõlpsamalt. „Kümnendas klassis polnud medalit plaanis, aga kui kaheteistkümnendas selgus, et medali saamine on võimalik, siis pingutasin rohkem,” sõnas värske koolilõpetaja.
Medalisaajate nimekiri on iga aastaga kahanenud. Riikliku eksamikeskuse statistika ütleb, et kui 2008. aastal sai üle Eesti medali kokku 895 ehk ligi üheksasada keskkoolilõpetajat, siis selleks aastaks on medalistide arv kukkunud 20 protsendi ehk viiendiku võrra.
