Meditsiinitöötajatele pakuti 20-protsendist palgatõusu
Streigi ähvardusel palgatõusu nõudnud meditsiinitöötajad said eile tööandjaid esindavalt haiglate liidult pakkumise tõsta palku 20 protsendi võrra.
Ettepaneku järgi tõuseksid tervishoiutöötajate miinimumtasud tänavu 20 protsenti ning 2008. aastal veel 20 protsenti.
Kahele aastale jagatud miinimumpalga tõus võimaldab tervishoiutöötajate soovitud miinimumpalga taseme saavutada 2008. aastaks.
“Nüüdisaegne arstiabi hõl-mab nii tänapäevast tehnikat kui ka kõrgelt kvalifitseeritud spetsialiste,” ütles haiglate liidu juhatuse esimees Urmas Sule. “Kui meil ei ole võimalik oma inimestele palka maksta ja töötajad seetõttu lahkuvad, kannatavad eelkõige patsiendid.”
Lisaraha haigekassalt
Seni olid arstid, õed ja hooldustöötajad nõudnud ligi 30-protsendist palgatõusu. Streigiks valmistunud osapooled ei olnud eile valmis pakutu kohta hinnangut andma. “Meil on mitu osapoolt, peame omavahel nõu pidama, hetkel ei saa me veel ettepanekut kommenteerida,” ütles Eesti arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa. Palgatõusu pakkunud haiglate liit loodab pakutud kokkuleppe täitmiseks omakorda lisaraha haigekassalt. Nimelt oleks selleks vaja korrigeerida tervishoiuteenuste hindu ja planeerida haigekassa eel- arvest lisaraha.
Noorte arstide ja õdede Eestist lahkumise ennetamiseks tegi haiglate liit ettepaneku luua alates 2008. aastast lisaks ravikindlustuse eelarvele noore arsti ja õendusala töötaja toetus, mille abil oleks võimalik motiveerida noori inimesi asuma Eesti haiglatesse tööle.
Samuti lisati leppesse ettepanek kavandada haiglahoonete kordategemiseks aastateks 2008–2015 väljaspool ravikindlustuse eelarvet lisafinantseering sellises mahus, mis tagab Eesti haiglavõrgu arengukava täitmise.
Sule sõnul on lepingu detailid olulised laiemas plaanis.
“Mina ei julge ennustada, mis saab. Haiglate liidu huvi on, et Eesti tervishoiusektoris toimuks patsientide ravi, ja streik pole kindlasti meie huvides, sest see pole patsientide huvides,” ütles Sule.
Riiklik lepitaja Henn Pärn pidas pakkumist heaks. “Kuidas õnnestub tingimused täita, on konsultatsioonide läbirääkimise küsimus, aga usun, et kui see realiseerub, siis võiks ka töörahu taastuda,” ütles Pärn.
Streikijatel üldisemad nõudmised
•• Streikijatel on nõue tõsta tervishoiukulud 6,4%-le SKT-st, kuid puudub tegevusplaan selle raha kasutamiseks.
•• Eelmisel aastal sai tervishoid riigieelarvest ligi 8,7 miljardit krooni. Sotsiaalministeeriumi prognoosi kohaselt suureneb tervishoiu rahastamine sel aastal 5,06 protsendini sisemajanduse kogutoodangust (vt graafik), mis annab koos selle tõusuga 11,5 miljardit. See on 2,8 miljardit krooni rohkem kui eelmisel aastal.
•• Streikijad aga nõuavad pikemas perspektiivis rahastamise tõstmist 6,4 protsendile, mis rahas teeb veel ligi 2,1 miljardit lisakrooni. Kokku suureneks tervishoiukulutuste hulk pärast streikijate soovide täitumist eelmise aastaga võrreldes 68 protsenti, s.t 14,6 miljardi kroonini.
•• Arstide liidu president Andres Kork tõdes, et rahaliselt tundub kasv väga suur. “Sellest hoolimata jääme ka 6,4 protsendiga SKT-st Euroopa uusliikmete hulgas viimasele kohale,” ütles ta.
•• Kuigi streik toimub otseselt palgatõusu osas (muus osas pole seaduste järgi võimalik streikida), taotletakse üldist tervishoiukulutuste tõusu.
Online-intervjuu
Katrin Rehemaa:
tervishoiusüsteem pole igiliikur
Arstide liidu peasekretäri Katrin Rehemaa sõnul plaanitakse streiki küll palganõude pärast, aga lisaraha vajab kogu tervishoid.
•• Mis on teie meelest praeguse olukorra peamine põhjus? Seda, et riigil raha ei ole, ei saa ju kuidagi väita. Kas asi on siis lihtsalt tahtmatuses midagi ära teha või on põhjus kusagil mujal?
Probleem on väärtushinnangutes. Eesti riik väärtustab rikkust ning inimene ja tema esmavajadused on jäetud tagaplaanile. Poliitikud ei taha probleeme tunnistada. Tervishoiusüsteem oleks justkui igiliikur, mis toimib igal juhul, ükskõik kuidas seda rahastatakse. Seni ongi toiminud, peamiselt tänu arstidele, õdedele, hooldajatele, kes töötavad nii palju, kui suudavad.
Riigi panus tervishoiu rahastamisse peab olema palju suurem. Varem näiteks maksti riigieelarvest haiglate kapitalikulud, nüüd on see juba aastaid raviteenuse hinna sees. Mitu erakonda on küll lubanud hakata neid taas riigieelarvest maksma, aga hea mees, kes lubabki.
Raha on kogu aeg puudu, aga ravikindlustusmaksust jääb eelarves plaanitust rohkem laekuv osa haigekassa jaotamata kasumiks. 2006. aasta lõpuks on seda sinna kogunenud juba umbes kaks miljardit krooni. Sellest plaanitakse 2007. aastal kasutusele võtta vähem kui seadusega lubatud 20%. Nii et raha on.
•• Ain Aaviksoo ütles, et kui Eestis osutada sama kvaliteetset arstiabi kui seni, soetada samas tempos kalleid raviaparaate ja tõsta palku nõutud tasemele, haigutab meie ravieelarves peagi mitmemiljardiline auk, mille tõttu tuleb väga paljud aktiivravihaiglad sulgeda. Kuidas kommenteerite?
Ei ole nõus. Usun, et hakatakse mõtlema riigimehelikult, pikema aja peale ette ja tehakse vajalikud poliitilised otsused, millega suurendatakse tervishoiu rahastamist riigieelarvest. Kindlasti saab ka süsteemi sees raha paremini kasutada. Eesti tervishoid peab arenema ja arstiabi kvaliteet paranema, mitte jääma samale tasemele. Lisaraha on vaja nii ravi kvaliteedi kui ka kättesaadavuse parandamiseks, mitte ainult palgatõusuks, ja seetõttu taotlemegi kõigi kulutuste suurendamist.
