Meie sõdurite hauad Lätis on kehvas seisus
Eesti riik võib mitmekümneaastase pausi järel asuda taas kodumaa mulda ümber matma Vabadussõjas langenud sõdureid. Seda juhul, kui kaitseministeerium tuleb vastu kaitseliidu Võrumaa maleva soovile tuua ära vähemalt nelja Lätis hukkunud tundmatu sõduri säilmed.
Jutt käib 1919. aasta kevadel Lätis Aluksne ehk Marienburgi lahingute käigus hukkunud Eesti sõduritest, kelle hauad on Vana-Laitsna (Veclaicene) vallas Korneti külas. Tegemist on seni tuvastamata 1. Tallinna kaitsepataljoni ja Tartu pataljoni meestega.
Kaitseliidu Võrumaa maleva pealiku Kalev Aderi sõnul on ümbermatmised vajalikud, kuna Lätis on hauad unustusehõlmas ja eramaaomanikel jalus. „Kolm hauda on kenasti tähistatud ja lätlased on nende eest mingil ajal ka hoolitsenud. Neljas haud läks vahepeal metsatööde käigus aga suisa kaduma. Nüüdseks oleme selle Läti koduloouurijate abil taas üles leidnud,” rääkis ta.
Aderi sõnul on lätlastega jutuks olnud säilmete ümbermatmine mõnele Läti sõjaväekalmistule. Korraks on isegi mõeldud plaanile rajada Lätti Eesti tundmatu sõduri haud. Aderi hinnangul oleks kõige mõislikumaks lahenduseks aga nende sõjameeste ümbermatmine Eestisse. Ühtekokku on Eesti sõjahaudade liidu andmetel Aluksne kandis langenud tundmatu sõduri haudu kuraditosina jagu. Kõiki neist enam tõenäoliselt kunagi üles ei leia.
Eesti sõjahaudade hoolde liidu tegevjuht Tiina Tojak ütles, et Aderi mõte on suurepärane. „Ümbermatmiste plaan on ka meie liidul olnud ja ka meie oleme Läti kolleegide ja riigi esindajatega sellest rääkinud. Kuid asi seisab Eesti ametliku seisukoha taga,” rääkis Tojak.
Ei kiidetud heaks
Ametlikult on Läti riik esitanud soovi vähemalt nelja ümbermatmise korraldamiseks Cesise kandis asuva Veselavase Vabadus-sõjas langenute matmispaigale. Paraku pole Eesti ka seda plaani heaks kiitnud.
Nüüd on siis ohjad haaranud Kalev Ader, kes on sõjaajaloolaste abil püüdnud välja selgitada tundmatute sõdurite nimed. Paraku edutult. Eelmise aasta sügisel saatis Ader ka ametliku ümbermatmispalve kaitseministeeriumile, kust poolametlikult on mehele mõista antud, et teemaga võiks tegeleda hoopis välisministeerium.
Kaitseministeeriumi pressiesindaja Peeter Kuimet ütles, et nad on teadlikud, et Põhja-Lätis asuvad tundmatud Eesti sõdurid vajavad ümbermatmist. Siiani polevat aga teemaga jõutud tegeleda.
„Kuna kaitseministeerium on saanud õiguse ja kohustuse tegeleda sõjahaudadega alates 2007. aastast, siis on see teema meie jaoks suhteliselt uus, aga me tegeleme asjaga,” lisas Kuimet.
Kuimeti sõnul on üsna tõenäoline, et Eesti riik suudab neljas hauas asuvad säilmed Lätist ümber matta tuleva aasta jooksul.
Rajada võiks tundmatu sõduri haua
•• Kaitseliidu Võrumaa maleva pealiku Kalev Aderi arvates võiks nelja Lätis asuva sõduri ümbermatmiste käigus rajada ka Võrru tundmatu Eesti sõduri haua.
•• „Eeldades, et ega nendest vanadest haudadest enam palju neid säilmeid kätte ei saa, oleks meie püha kohus vähemasti sümboolselt need kodumaa mulda matta. Ma ei mõtle, et peaks tegema uue vabadussamba või memoriaali. Küll võiks nende ümbermatmise käigus luua tundmatu Eesti sõduri haua, kuhu saaks ümber matta ka teised metsa alla maetud tundmatud Eesti sõdurid,” rääkis Ader.
•• Eesti sõjahaudade hoolde liidu tegevjuhi Tiina Tojaki sõnul on väljaspool kalmistuid andmeid ligi 600 Vabadussõjas langenud Eesti sõduri haua kohta. Enamik neist asub Eestis, kümmekond Lätis ja mõned kümned ka Venemaal. Kui Lätis on enam-vähem vähemasti hauad tähistatud, siis olukord Venemaal on oluliselt nukram: tähistatud ja korras on vaid väga üksikud kalmud. Suur osa neist on just tuvastamata isikute hauad.
•• „Kui me nende haudadega midagi ette ei võta, siis ühel hetkel on nad unustatud ja hävinud,” lisas Tojak.
