Metsa alla prügi vedajate püüdmiseks tahetakse üles panna kaamerad

Mõni nädal pärast koristustalguid on puhtaks saanud metsaäär taas prügist umbes. RMK leiab, et talgud ja teavitustöö ei ole prügistajate vastu aidanud. Peamiseks põhjuseks peetakse karistamatust, sest väheseid risustajaid on reaalselt karistatud.

Mai alguses aitasid paljud usinad inimesed metsaaluseid ja teeääri talvel kogunenud prahist puhtaks teha. Nii ka Tallinnas Harku terviseraja ääres. Kõigest mõni nädal hiljem näeb terviseraja äärne parkla välja nagu prügimägi. Kohale on toodud vana mööblit, katkiseid lauanõusid, autorehve ja olmeprügi. „Väga raske on mõista, miks inimesed nii teevad. Eks nad peavad prügilat liiga kalliks ja karistatuid ka ei ole, on süüdimatuse tunne,” rääkis riigimetsa majandamise keskuse (RMK) Harjumaa metsaülem Andrus Kevvai. Metsaülem ise leiab selliseid prügihunnikuid ainuüksi Harjumaa metsades iga nädal mitu.

Harku terviseraja ääres vedelevast prügist suuremaks probleemiks peab Kevvai Tallinna prügila kõrval Maardu linna piiril asuvat miniprügilat. Selle vastu on võideldud juba 2008. aastast, kuid nagu ütleb ka vanasõna: kus juba midagi on, sinna tuleb ka juurde. Prügi leidub seal ohtrasti. Nii laste mänguasju, ehitusvilla kui ka isegi maja küljest lammutatud materjali. Kõike seda hoolimata silmatorkavatest siltidest: prügi maha panemine keelatud.