Metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse (MMK) mullu ja üle-eelmisel aastal tehtud katsetused näitasid, et lennukil kasutatavast laserskannerist võib peagi saada asendamatu abimees meie metsade raiumise planeerimisel. Nutikas seade ütleb täpselt, mitu tihumeetrit puitu mingist metsast raiuda saab. MMK peadirektori asetäitja Enn Pärt ütles, et maa-ameti poolt nii kaardistamisel kui ka karjäärides lubatud kaevandusmahtudest kinnipidamise kontrollimisel kasutatavat laserskannerit saab edukalt ka metsanduse vallas rakendada. Katsetuste käigus õnnestus skanneri abil edukalt välja selgitada kõik põhilised metsa parameetrid, mis on raiete planeerimiseks hädavajalikud: metsa kõrgus, puude läbimõõt, puude arv ning kasvava metsa tagavara ja mingil määral isegi puude liigiline jaotus.

Spetsiaalne metoodika

Praeguste katsete käigus jäi skanner õhust uuritavate metsade puuliikide täpsema määramisega hätta, kuid Pärdi sõnul on näiteks Soomes olemas spetsiaalne metoodika, mis aitab skanneril eristada kaardistatavast metsast kuuske, mändi ja lehtpuid. „Meie tahtsime jõuda juba nii kaugele, et määrata, kas lehtpuu näol on tegemist lepa, haava või kasega, aga sellega tekkisid teatavad tehnilised probleemid,” osutas Pärt. Senini on meie metsasid inventeerinud üksnes metsakorraldajad, kes peavad kõik luubi alla võetud metsad omal jalal läbi käima, et neist ülevaadet saada. Skanneri kasutusele võtmine peaks aga metsameeste töö edaspidi tunduvalt lihtsamaks tegema, sest kõiki metsa iseloomustavaid näitajaid ei pea nad enam ise mõõtma. Pärdi kinnitusel laser inimest metsade inventeerimisel päri-selt siiski ei asenda.

„Laseriga ei saa näiteks määrata metsa kasvukoha tüüpi, mis sõltub mulla viljakusest. Samuti ei saa laseriga mitte kuidagi määrata näiteks metsa vanust, metsakahjustusi ning metsas olevaid loodusväärtusi,” osutas ta. Pärt märkis, et enne kui laserskanneri kasutamine muutub meie metsade inventeerimise lahutamatuks osaks, tuleb seda süsteemi – eriti puude liigi määramisel – veel mõned aastad katsetada. Laseri kasutusele võtmise vastu on suurt huvi üles näidanud riigimetsa majandamise keskus, kelle hallata on umbes 40 protsenti ehk ligi miljon hektarit Eesti metsadest. Metsad katavad Eestimaast veidi enam kui poole ning nende pindala on umbes 2,2 miljonit hektarit.