Sotsioloog Peeter Vihma sõnul peaks metsakogu pakkuma sisulisi ettepanekuid. Foto: Priit Simson

„Keskkonnavalitsemine on terves maailmas väga tundlik valdkond. Eestis ütlevad mõned, et meil on metsasõda. Rootsis ei käi väikesed lapsed koolis, sest nad protestivad kliimamuutuste vastu. Nad on saanud Euroopa Komisjonis Junckeri jutule. See tähendab, et kogu maailmas on mure, kuidas hallatakse meie keskkonda ja tagatakse majanduse säilimine keerulises olukorras, kus osa inimesi kardab, et kohe-kohe juhtub midagi väga halba. Metsasõda on selle väljendus Eestis.” Nii selgitab metsanduse ümber lõõmavaid kirgi sotsioloog Peeter Vihma, kes kirjutab Helsingi ülikoolis doktoritööd poliitikakujundamise võrgustike teemal. Keskkonnaministeerium palus tal korraldada järgmise kümnendi metsanduse arengukava koostamine võimalikult demokraatlikult.

Seega ongi arengukava koostamises mitu elementi, mida pole seni riiklikke dokumente koostades kasutatud. Näiteks hakkavad arutelusid juhtima erapooletud professionaalid, kes tunnevad hästi konfliktide lahendamise ja läbirääkimiste kunsti. Samuti tuleb kokku n-ö lihteestlastest koosnev metsakogu, kes saab arengukavas oma sõna sekka öelda.

« Avalehele 43 Kommentaari