Mida teha Randydega? Politsei püüab paadunud liiklusrikkujate vastu saada psühholoogilise nõustamisega

Teisipäeva hommikul Tartumaal juhtunud traagiline liiklusõnnetus, milles 23-aastane Randy viis surma iseenda ja veel kolm noort, ei olnud statistikale otsa vaadates juhus, vaid paratamatus. Ja Randy-sarnaseid korduvalt liiklusrikkumistega vahele jäänud mehi liigub Eesti teedel sadade kaupa.

„Oluline on teada, et iga inimene vastutab ise oma tegude eest,” lausub psühholoog, Tartu ülikooli professor Tõnu Lehtsaar. Tema sõnul peaks autojuht rooli istudes võtma oma kohustuseks nii enda kui ka kaassõitjate turvalisuse. Ohvrite lähedastel ei ole mõtet kedagi või midagi süüdistada ja kindlasti tuleks hoiduda enesesüüdistustest, lisas Lehtsaar. „Sageli võtavad niisuguses leinas inimesed osa süüd enda kanda. Inimlikult mõistetav, kuid see ei aita leinatundega toime tulla,” sõnas ta.

Politsei- ja piirivalveamet (PPA) ning maanteeamet püüavad autojuhtidele vastutust õpetada iga päev. Kilesse mässitud auto, kus kutsutakse purjus sõpra mitte autorooli laskma, vaatab linnas suurtelt reklaamplakatitelt vastu iga paarisaja meetri tagant. „Piirkiirusel on põhjus,” teatab suur plakat maantee ääres. Koolides õpetatakse noortele fookust hägustavate prillide abil, et purjus inimene ei ole adekvaatne ja autorooli joobnud inimene ei sobi. Teavituskampaaniad võetakse ette igal aastal. Sellegipoolest on viimasel kahel aastal püsinud samas suurusjärgus nii joobnud juhtide kui ka korduvate liiklusrikkujate arv.