MARKO MIHKELSON Foto: Annika Haas

"Eesti ja Soome on sedavord suured sõbrad ja lähedased naabrid, et kõik erimeelsused on võimalik lahendada ilma diplomaatiliste žestide või meediakärata. Välisminister Pentus-Rosimannuse pettumusest võib aru saada, kuid suursaadiku väljakutsumine pelgalt Soome välisministri eriarvamuse
tõttu oli selge ülereageerimine," sõnas Mihkelson.

Eesti välispoliitika olemuslik eesmärk on liitlassuhete tugevdamine Euroopa partneritega, jätkas Mihkelson. "Kindlasti on kiiduväärt, et Eesti ühines Leedu välisministri initsiatiiviga kujundada Euroopa Liidu tasandil ühtsem positsioon võitluseks Venemaa massiivse propagandaga. See on suur
väljakutse Euroopale ning nagu Soome välisministri hoiakust ilmneb, eeldab tõsist diplomaatilist tööd toetuse leidmiseks neliku ideedele. Selle saavutamiseks on diplomaatilises arsenalis aga hoopis toimivamaid samme kui suursaadiku vaibale kutsumine voi isiklikuks minevad rünnakud."

"Eesti-Soome suhted on minu hinnangul eriti viimasel aastal muutunud oluliselt avatumaks ka näiteks meile olulistel julgeolekuteemadel, mis veel hiljuti olid täis tabusid," märkis Mihkelson, kes on 19. jaanuaril peakõnelejaks Soome Välispoliitika Instituudi korraldataval seminaril Soome parlamendis, kus on jutuks kahe sõbraliku naaberriigi välispoliitilised väljakutsed.

Eesti välisministeerium kutsus Soome suursaadiku välja seoses Soome välisministri Erkki Tuomioja arvamuseavaldusega Eesti venekeelse meedia läbikukkumise suunal.

Suursaadik pidi selgitama Tuomioja poolt Soome rootsikeelsele ajalehele Hufvudstadsbladet öeldud lauset, et ta ei kiida heaks Euroopa Liidu raha eest ühise propagandakanali loomist.