Miks Eesti mees enda tervisest ei hooli?

Eesti uroloogide selts korraldab sel laupäeval kl 12–15 rahvusraamatukogu suures saalis teabepäeva „Mida peab teadma eesnäärmevähist”.

Kuulajaskonnaks oodatakse mehi, patsiente ja nende lähedasi.

Eesti uroloogide seltsi juhatuse esimees dr Toomas Tamm ütleb, et sellise teabepäeva korraldamise vajadus on ilmne — suurem informeeritus eesnäärmevähi sümptomitest, ravivõimalustest ja tulemustest on oluline parima diagnostika saavutamiseks ja suremuse vähendamiseks.

„Eestis diagnoositakse aastas umbes 1000 uut eesnäärmevähi juhtu ja see arv kasvab vähehaaval iga aastaga. Enamasti on tegemist aeglaselt progresseeruva vähiliigiga, mida saab õigeaegsel avastamisel edukalt ravida, kuid Eestis teeb muret ebatavaliselt suur sellesse haigusesse suremus,” ütleb Toomas Tamm.

Surmasid liiga palju

Kui EL-i riikides sureb eesnäärmevähi tagajärjel keskmiselt 23 meest, siis Eestis lõpeb haigus surmaga 37 juhul 100 000 mehe kohta, seda hoolimata järjest parematest ravivõimalusest. „Seda on kindlasti liiga palju,” räägib dr Tamm.

Dr Tamm lisab, et eesnäärmevähi varajase avastamise muudab keeruliseks asjaolu, et haigus kulgeb sageli sümptomiteta või meest oluliselt häirivate ilminguteta. Võib esineda sage urineerimine, uriini väljavoolu mõningane takistus, kuid sellistele sümptomitele ei osata tähelepanu pöörata. Sestap on väga tähtis tõsta meeste ja nende lähedaste teadlikkust haiguse olemusest ning motiveerida mehi arstiga varakult konsulteerima.