Illustratsioon: Ott Vallik

Riigikogulaste, ministrite ja presidendi esinduskulusid reguleerivad eri seadused. Sisuline erinevus tuleb sellest, et ministrite taga seisab eraldi eelarvega kantselei, aga riigikogu liikmed tegutsevad üksinda. Ministrite puhul pole karta näiteks autokuluga laristamist, sest nad sõidavad ametiautoga, mille kuludega tegeleb kantselei. Ministrite kuluhüvitised lähevad peamiselt siiski esinduskuludeks, nagu nimigi ütleb. Seda muidugi teoreetiliselt, sest tegelikult pole nende kulude kohta keegi väga aru pärinud ning ega ministrid seda vabatahtlikult ka väga ei kuuluta.

Maksumaksjate liidu juhatuse liikme Lasse Lehise hinnangul on tõenäoline, et osa neist kuludest läheb sõna otseses mõttes esinduslikule välimusele. Kuna võõrustamist ja esindamist on ministritel erinevalt, läheb osa raha arvatavasti käiku ka maksuvaba palgalisana. Selle ärakulutamises ministreid süüdistada ei saa. Tõsi, on ka erandeid. 2001. aastal lubas tollane haridusminister Tõnis Lukas oma esinduskulud annetada koolide valgustuse jaoks, sel ajal käis jutt 5000 kroonist kuus. Praegu on see aga 20% 4420 eurost ehk 880 eurot.

Avalehele
26 Kommentaari
Loe veel: