Miks teised rahvused eestlaste rõõmu ja viha ei mõista?

Välismaalased arvavad, et vihane või rõõmus eestlane räägib hoopiski neutraalselt. Kõige halvemini mõistavad me emotsioone lähedal elavad soomlased. Eestlaste tarkvara analüüsis ka selle teksti tuju: loo algus on pigem negatiivne, aga lõpus on rohkem positiivseid sõnu.

Eestlane, itaallane, soomlane ja venelane kuulavad raadiot. Kas eesti keeles intervjuud andev inimene on rõõmus? Õigesti vastab ainult itaallane.

See ei ole anekdoodi algus, vaid võimalik stsenaarium, sest just itaallased on uuringute põhjal need, kes eestlaste hääles kõlavaid meeleolusid kõige paremini ära tunnevad. Soomlased on selles seevastu kõige kehvemad ning keskmisel tasemel on norralased, venelased, taanlased ja rootslased. Nii selgus eesti keele instituudi teaduri Rene Altrovi doktoritööst. Homse emakeelepäeva ootuses on see põnev lugemine.

Kurbust segi ei aeta

Kõige paremini tunnevad välismaalased ära eestlaste kurbust, mida enamasti millegi muuga segi ei aeta. Rõõmu ja vihaga on keerulisem, sest neid peetakse neutraalsuseks.