Sven Mikser Foto: Tanel Meos

„Kõigi ühine seisukoht oli, et see taktika eeldab väga head situatsiooni mõistmist ja vajab paindlikku reageerimisvõimet, seda adresseerib ka ühendekspeditsiooniväe loomine. Aga tuleb arendada ka näiteks luuret,“ ütles kaitseminister Mikser Eesti Päevalehele.

„Eelasetatakse varustust nendesse regioonidesse, kus ohutase on kõrgem. Oluline on liitlaste roteeruv, aga pidev kohalolek.“

EUobserver vahendas eile hilisõhtul Poola presidendi Bronislaw Komorowski sõnu, kes ütles, et idapoolsetesse liikmesriikidesse uusi baase rajama ei hakata. Uute rajatistena vajatakse baaside asemel uusi lennuvälju, masinaparke, relva- ja varustusladusid.

Sven Mikseri sõnul ei olnud juba enne tippkohtumist mõtet oodata, et rajataks kuhugi Külma sõja tüüpi raskesti ümberpaigutatavate, madalas valmisolekus suurte väeüksuste baase.

„Oluline on kohaolek läbi varustuse, tegutsemine oleks läbi planeeritud ja läbi harjutatud,“ sõnas ta. „Poliitilisel tasemel ei räägita konkreetsete üksuste paiknemist.“ Kohe pärast NATO tippkohtumist aga hakkavad tegutsema ametnikud ning riigid saavad lähteülesanded, kuidas kokkulepitut täitma hakata.

4.-5. septembril toimub Suurbritannias Walesis NATO tippkohtumine, kus räägitakse alliansi reageerimisest halvenenud julgeolekuolukorrale Euroopas. Samuti antakse hinnang Venemaa tegevusele Ukrainas, sealhulgas Krimmi annekteerimisele ja konflikti eskaleerimisele Ida-Ukrainas.