„Tõsiasi on see, et ehitada see maja (kunstiakadeemia – toim) selle ajaga, selle projekti alusel sinna kohta, see on kahetsusväärselt ebatõenäoline,” ütles Aaviksoo.

Haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja Mart Laidmetsa sõnul on uue maja ehitamise projektiga joostud ummikusse ning pandud ehk liiga palju panuseid ühele kaardile. Ministeerium sooviks korra maha istuda, veidi laiemalt rääkida ja arutada, kuidas olemasolevate ressursside piires edasi minna, mitte aga iga kord kokku tulles raporteerida sellest, kes on kopa või vaia maa sisse löönud.

Varem oli maailmas teistsugune olukord

Laidmets tõdes, et loomulikult oli 2008. aastal, kui kunstiakadeemia uue maja plaane tehti, kogu maailmas teistsugune olukord, kuid ka siis ei pidanud tulema sellist suurejoonelist pilvelõhkujat, mis nüüdses plaanis on. „Me peame reaalsust arvestama, et peale maja valmimist peab seda suutma ka kütta ning õppejõududele palka maksta. Me ei saa liiga suurt olulist osa oma haridusrahast järjekordsesse ehitusprojekti panna,” nentis Laidmets. Ta lisas, et kui isegi Euroopa Liidu raha vaidega tagasi saadaks, siis suurendada pole seda summat ikka kuidagi võimalik.

Laidmetsa sõnul on auditi andmed esialgsed, kuid selge on, et ülikoolid on iseseisvad ehk autonoomsed ja peavad oma otsuste eest ise vastutama. Riikliku järelevalve puhul on selgunud, et kõiki kinnisvaratehinguid pole ehk alati nõukoguga kooskõlastatud sellises mahus, nagu nad on tehtud. „Ja teiseks ka see, et tõesti finantsmajanduslik olukord on veidi keeruline nii sellisel juhul, kui Archimedese vaie rahuldatakse, kui ka sellisel juhul, kui nad otsustavad edasi minna kooli sellisel kujul pidamisega,” selgitas Laidmets.

See, kas rahalistes raskustes Eesti kunstiakadeemia peaks mõne teise ülikooliga liituma, on akadeemia nõukogu otsustada, kuid nagu ütleb Laidmets, siis kergekäeliselt ei teeks sellist otsust keegi.
„Ma ei saa öelda, et meil oleks mingisugune valmis plaan selleks, et hakata kohe liitma,” vahendas Laidmets ministeeriumi seisukohta.

Haridusministeeriumi hinnangul oleks EKA-l realistlik öelda: jah, me loobume sellel perioodil maja ehitamast, nii nagu Tartu ülikool tegi Narva kolledžiga eelmisel perioodil. „Ja kui me suudaks rahulikult rendipindadel järgmise perioodini ka ära elada, võib-olla midagi ka kokku tõmmata, siis oleks võimalik edasi minna ja vaadata.

Aga kui me keskendume ainult sellele pilvelõhkujale, siis on asi keerulisem,” nentis ministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja Mart Laidmets.

Kunstiakadeemia on seisukohal, et kvaliteetse arhitektuuri-, disaini- ja kunstikõrghariduse tagamiseks on uus õppehoone vältimatu. Selles püüdluses on kooli juhtkond lähtunud valitsuse 2008. aasta 4. detsembril langetatud rahastamisotsusest ja ühtlasi SA Archimedese 2011. aasta 13. jaanuari otsusest eraldada EL-i struktuurivahenditest EKA uue õppehoone ehituseks 224 miljonit krooni ehk 14,3 miljonit eurot. Peale valitsuse planeeritud investeeringu on EKA kavatsenud finantseerida ehitust oma kinnistute müügist saadavast rahast (u 9 miljonit), ülejäänud ligi kolmandiku ehitusmaksumuse katteks on ülikool sunnitud võtma laenu ja leidma lisainvesteeringuid (u 11 miljonit).

Audit hindab EKA nii lühiajalise kui ka pikaajalise maksevõime äärmiselt väikseks, mistõttu kerkivat kunstiakadeemia jätkusuutlikkuse küsimus. EKA finants- ja haldusdirektor Andri Simo pole sellega nõus. Ta kinnitas, et EKA maksevõime ei ole ohus, kuid põhjalikuma kommentaari saab juhtkond anda siis, kui on Aaviksoo tsiteeritud finantsauditi sisuga tutvunud. „Eelarve on pingeline – nii nagu kõikjal asutustes täna. Loomulikult seab SA Archimedese otsus nõuda ülikoolilt 2,24 miljonit eurot sihtotstarbeliselt kasutatud raha tagasi meid väga keerulisse olukorda,” tunnistas Simo.

Rõhk 2008. aasta otsusele

Mis puudutab sõlmitud lepinguid, siis Simo sõnul on EKA teinud sedagi tulenevalt vabariigi valitsuse 2008. aasta otsusest rahastada kunstiakadeemia uue õppehoone ehitust. „Sellest lähtuvalt on akadeemia tegutsenud, et uut õppehoonet valmis ehitada. Vastavad eelarved on ka kinnitatud ja EKA majandusaruanded on auditeeritud,” ütles Simo.
Mart Laidmets avaldas lootust, et asi ei lähe niikaugele, kus oleks vaja drastilisi meetmeid rakendada, sest akadeemia ei suuda näiteks palkasid välja maksta.

„Kindlasti on seal ka teised variandid, aga lõppkokkuvõttes ei saa keegi öelda, et asjad peavad jääma täpselt selliseks, nagu nad on,” ütles Laidmets. Ta tõi näiteks soomlased, kes hakkavad oma Sibeliuse akadeemiat, kunstiakadeemiat ja teatrikooli ühendama. „Kõik saavad aru, et väga väikestel koolidel on suurte otsuste tegemisel väga suured riskid. Ka riigivahendid on äärmiselt napid ja kõik peaksid olema ammu aru saanud, et tegutseda tuleb olemasoleva piirides. Eks seal tekib see probleem, kui loodetakse millelegi kuskilt lisanduvale või suuremale,” nentis Laidmets.

Akadeemia võimalik ühendamine mõne teise kõrgkooliga on ülikooli nõukogu otsustada. „Neist asjust on räägitud aastaid ja isegi aastakümneid. Küsimus on, kas me kogu Nõukogude Liidu ajal üles ehitatud süsteemi, millele üleminekuajal lisandusid kõikvõimalikud väikesed koolikesed, suudame rahvusvahelist konkurentsivõimet arvestades üleval pidada. Ehk siis kas tähtis on silt või sisu,” viitas Laidmets.

Haridusministeeriumi pilguga vaadates on siltidest olulisem sisu. Teisalt on kunstiakadeemial aga oma väärikas ajalugu ja ka sealne õpetamistase on hea. „Seetõttu kergekäeliselt ei tee keegi neid otsuseid,” kinnitas Laidmets.



VÕIMALIKUST LIITUMISEST

Ei taha massiülikoolistuda

Kunstiakadeemia avalike suhete juht Solveig Jahnke kinnitas, et praeguses kontekstis ja uuemate uudiste taustal pole kunstiakadeemia liitumist mõne teise kõrgkooliga arutatud. „Neid küsimusi on loomulikult varem arutatud, aga kunstiakadeemia nõukogu ja kuratoorium on hetkel seisukohal, et EKA-t tuleb hoida massiülikoolistumise eest, ja selle tugevus ongi nendes väikestes sünergilistes erialades ja aastakümnetega moodustunud koosluses,” rõhutas Jahnke.

EKA oma praeguses koosluses on tugev just tänu individuaalsele õppele. „Nii nagu ka muusikaakadeemias on oluline just see, et on erialad, mis põhinevad meistrite nimedel, ja õpitakse meistrite käe all. Nii on see oluline ka kunstierialade puhul,” selgitas Jahnke.