Majandusministeerium uurib, mis riigifirmad millistel tingimustel võiks erakätesse anda. Ministeeriumi avalike suhete nõuniku Gea Otsa kinnitusel on luubi all viis riigiettevõtet: Eesti Post, Eesti Energia, Eesti Raudtee, Tallinna Sadam ja Tallinna Lennujaam.

“Eesmärgiks ei ole mitte riigikassale raha teenimine, vaid uurimine, millist kasu erakapitali kaasamine ettevõtete arengule kaasa võiks tuua. Seepärast ei tegele meie analüütikud näiteks Estonian Airiga, sest seal on riigil vähemusosalus,” rääkis Otsa.

Ministeerium uurib kõikide ettevõte puhul, kas üldse, ja kui, siis millised osad võiks müüki panna. Kaalumisel on nii börsi kaudu erastamise skeem kui ka aktsiate otsemüük. “Raudtee puhul saab juttu olla ainult vedude osast. Rööpad jäävad kindlasti riigile,” täpsustas Otsa ja lisas, et riik soovib kõigis ettevõtetes jätta endale teatud sõnaõiguse.

Analüüs valmib augustis, siis hakkab oma seisukohta kujundama majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Otsa arvas, et lõplikud ettepanekud ei jõua valitsuskabinetti kindlasti enne septembrit. “Eks see kokkuvõttes poliitiline otsus saab olema,” resümeeris ta.

Sadam börsile?

Tallinna Sadama juhatuse esimees Ain Kaljurand lausus, et nende ettevõtte puhul on ministeeriumiga juttu olnud börsile viimisest. “Oleme selle kohta esitanud ministeeriumile oma seisukohad. Millised need seisukohad on, seda ma ei kommenteeri,” ütles Kaljurand. Tema sõnul on sadam sisuliselt juba börsiettevõte,  sest seal on noteeritud ettevõtte võlakirjad.

Eesti Raudtee juht Kaido Simmermann märkis, et nende puhul on arutluse all küsimus, kas lahutada ettevõttest vedudega tegelev osa ning selle aktsiatest osa erakapitali kätte anda. Võimalik on nii börsi kaudu erastamine kui ka aktsiate müük otse.

“Uute vagunite ostmiseks oleks tegelikult lisaraha tarvis küll, sest kaubagrupid on muutunud ja sobivaid vaguneid napib,” ütles Simmermann. “Raudtee on aga sellises seisus, et vaevalt head hinda saada õnnestub. Kaubaveod pigem kahanevad, kui kasvavad. Üsna raske saaks see müük igatahes olema.”

Ettevõtte probleemidest annab tunnistust ka eile kinnituse saanud fakt, et aasta lõpuks kavatsetakse koondada 200 inimest.

Eesti Energia ja Eesti Posti juhid on varem erakapitali kaasamisse suhtunud pooldavalt. Esimese puhul on juhtkond eelistanud börsile viimist, postifirma nõukogu esimees Meelis Atonen aga on pidanud mõistlikuks osaluse müümist strateegilisele partnerile. Et postiturg avaneb tuleval aastal, võib tema hinnangul ettevõte üksinda konkurentsis suurtele tegijatele alla jääda.

Tallinna Lennujaama juhatuse esimees Rein Loik on samuti leidnud, et arengu huvides oleks leida suurem koostööpartner Euroopast. “Esitasime ministeeriumile oma tulevikustrateegiad ning oleme neid koos ametnikega ka arutanud. Enne lõpliku aruande üleandmist peaks see veel ka meie kätte jõudma, aga nii palju kui mina tean, seda veel juhtunud ei ole,” sõnas parasjagu puhkusel viibiv Loik eile.

Reformierakond pole riigiettevõtete erastamist seni arutanud

Astok: analüüsida ju võib

Varek: miks on seis kehv?

•• Minister Juhan Parts on Päevalehele öelnud, et tema maailmavaade on erastamise suhtes jaatav.

•• Reformierakondlane ja riigikogu majanduskomisjoni liige Hannes Astok ütles, et erakonnas ei ole riigiettevõtete erastamist arutatud. “Saan väljendada ainult isiklikku seisukohta ja see ütleb, et analüüsida võib ju kõike, aga müügiga kiirustada ei tohi,” lausus Astok.

•• Tegemist on strateegiliste ettevõtetega, enamikul konkurendid puuduvad. “Riigil on ju tegelikult ka väiksemaid ettevõtteid, mille omamisest pole mingit kasu, näiteks aktsiaselts Andmevara,” sõnas Astok.

•• Keskerakondlane Toomas Varek lausus, et tema seisukoht erastamisplaanides on pigem eitav. “Kui Eesti Posti puhul räägitakse ettevõtte kehvast seisust, siis peaks küsima, mis põhjustel see selline on ja kas juhatus on oma tööd hästi teinud,” lausus Varek. “Läti postiettevõte saab küll omadega hakkama.”

•• Eesti Energia erastamisest pole Vareki hinnangul mõtet rääkida enne, kui energeetika tulevikusuunad Eestis paika saavad.