Ema Kairi kannab Katariina kõigist raskustest läbi. Foto: Tiit Blaat

Aasta on möödas sellest, kui Eesti Päevaleht kirjutas vähihaigete laste vanemate kriitilisest olukorrast. Haige lapse hooldamise kõrvalt ei saa lapsevanem tööl käia, riik talle aga rahalist tuge ei anna. Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Armo Vask teatas seepeale, et ministeerium ei ole kohustanud emasid viibima 24 tundi koos lapsega haiglas. Tollane sotsiaalminister, praegune peaminister Taavi Rõivas palus vähihaigete laste vanemate ees vabandust ja lubas tuua muutuse, pikendades vanemale makstavat haigushüvitise aega.

Nüüd, aasta hiljem ei ole vähihaigete laste vanemate jaoks midagi muutunud. Pühade ajal läkitati ministeeriumist pressile teade, et tervishoiuminister Urmas Kruuse soovib pikendada raske haigusega laste vanemate hooldushüvitise maksmise perioodi. Paljutõotava pealkirja tagant selgus, et minister ei astu siiski soovist hoolimata seda sammu. Aastaga on jõutud juba välja kuulutatud kavatsuse kirjaliku vormistamiseni.

Ministeerium on valmis saanud seaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse ja sellega plaanitakse pikendada praegu lapsevanematele makstavat 14 päeva pikkust hooldushüvitist 60 päevale. Kavatsusdokument saadeti partneritele kooskõlastamiseks laiali.

Vähidiagnoosiga seitsmeaastase Katariina ema Kairi, kellest mullu kirjutasime, ei ole sellise aeglase arenguga sugugi rahul. „Kuidas selle kavatsuse kirja panemine nii kaua aega võttis? Ja kui kaua meil veel oodata tuleb?” küsib Kairi. Alates augustist 2013, kui Katariinal ajukasvaja avastati, ei ole tal olnud võimalik tööl käia, kuna haige lapse eest hoolitsemine on võtnud kogu tema aja. Kõik maksud vajavad endiselt maksmist.

Liit ootab reaalseid samme

Eesti vähihaigete laste vanemate liidu juhatuse esimees Märt Avandi, kes käis liidu nimel juba mullu jaanuaris ministeeriumis olukorra kriitilisust selgitamas, märkis samuti, et nad ootavad ministeeriumilt reaalsete sammude astumist. „Meie liidul ja eelkõige vähihaigete laste vanematel on väga hea meel, et sotsiaalministeerium lõpuks meie ettepaneku põhjal eelnõu väljatöötamise kavatsusega välja tuli. Teame ju omast käest, et need muudatused on rasket haigust põdevate laste vanemate jaoks eluliselt vajalikud ja olulised, et võimaldada toimetulekut ja parandada emotsionaalselt raskes situatsioonis olevate lastevanemate olukorda. Siiski ootasime väljatöötamiskavatsust juba kevadel, kui ministeerium sellega välja tuli,” kommenteeris Avandi. „Loodame praegu siiralt, et lubaduse andnud ministrid need ka täidavad, kavatsusest valmib eelnõu ja ametis olev riigikogu jõuab selle enne kevadet seadusena vastu võtta.”

Ministeeriumi praeguse kavandi järgi ei pruugi see nii kiiresti minna, kuna õigusakti eeldatavaks jõustumise ajaks on dokumendis märgitud 2016. aasta. Ja selle juurde on sulgudes lisatud „sõltub ravikindlustuse eelarve prognoosist”.

Eesti Päevaleht küsis ministeeriumi kõneisikult Armo Vaskilt: kui minister Kruuse soovib aidata raske haigusega laste vanemaid, pikendades nende hooldushüvitise maksmise perioodi, nagu ta oma pressiteates väitis, siis miks ta seda ei tee? Ning millal valmib seaduseelnõu? Vask vastas tõdemusega, et minister allkirjastas väljatöötamiskavatsuse, et saata see kooskõlastamisringile. „Tegemist on tavapärase protsessiga,” oli napp selgitus.

Hooldushüvitist makstakse teadupärast eelmise aasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulu alusel. „Aga asi on selles, et enamik meist ei ole töötanud eelmisel aastal, oleme kogu aeg haiglas olnud,” selgitas Kairi vanemate peamist muret uue plaani puhul. Enamasti kestab laste vähiravi kahe aasta piires. „Alles eile üks ema muretses haiglas, kuidas ta hakkama saab, kuna ta juba saab miinimumpalka ja elab väljaspool Tallinna, kust ta peab haigla vahet sõitma,” kirjeldas Kairi.

Sellisel juhul, kui ema pole eelmisel aastal töötanud, saaks ta hooldushüvitist miinimumsissetuleku alusel, mis oli mullu 355 eurot. Haigekassa kõneisiku Katrin Romanenkovi arvutuse kohaselt saaks lapsevanem pärast tulumaksu maha arvutamist 60 päeva eest hüvitist 478 eurot. Hooldushüvitist sama haiguse eest saab ainult ühe korra aastas. Kas ja millisel määral hüvitist saama hakatakse, on alles otsustamisel.

Ka hüvitise arvutamise küsimust ei soostunud sotsiaalministeeriumi pressiesindaja kommenteerima.