Ministeerium: varguste arv pole märkimisväärselt kasvanud
Justiitsministeeriumi asekantsleri Martin Hirvoja sõnul oli olukord enne eelmise aasta karistusseadustiku muudatusi, millega muudeti väärteoks teistkordne pisivargus, väga kummaline.
"Teisel korral kohukesevargusega vahele jäänud isiku suhtes viidi läbi kalleim menetlus – kriminaalmenetlus. Vahel järgnes ka vangistus tavavanglas, kus üks kuu maksab riigile kümneid tuhandeid kroone." kaitses Hirvoja seadusemuudatust, mis politsei, kaupmeeste ja turvaettevõtete hinnangul on tänaseks oluliselt kasvatanud pisivarguste arvu.
Hirvoja heitis lisaks politseile ette, et see eelmisel aastal pisivarastele kuni kuuajalist väärteoaresti praktiliselt ei kohaldanud. Riigikogu õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher ütles aga eile Päevaleht Online'ile, et areste ei ole mõtet lihtsalt enam kohaldada, kuna arestimajad on pilgeni karistatuid täis ja järjekorrad sinna pääsemiseks pikad.
Justiitsministeeriumi hinnangul ei ole kuritegude ja väärtegude statistika kohaselt varguste üldtase 2007. aastal võrreldes 2006. aastaga oluliselt muutunud. "Muutunud on pisivarguse kui süüteo kvalifikatsioon karistusseadustikus, kuid see ei tähenda, nagu oleks märkimisväärselt muutunud selliste tegude arv kokku," leiab ministeerium.
Ken-Marti Vaher ütles, et korduvate pisivarguste dekriminaliseerimine möödunud aastal on jätnud jälje Eesti kriminaalmaailmale.
"Tekkinud on olukord, kus korduvalt vargusi toime pannud inimesed tunnevad ennast karistamatult. Ühiskonnas on kujunenud vale hoiak," ütles Vaher.
Justiitsministeerium otsustas eile toetada seadusemuudatust, mis tooks karistusseadustikku sisse nn. professionaalse varguse mõiste, kus kuriteona võib karistatav olla ka alla tuhande kroonise asja varastamine, kui seda tehakse süstemaatiliselt.
