Mis päästaks pensionifonde?

Eesti Päevaleht küsis ekspertidelt, mida peaks tegema, et Eesti pensionifondide olukorda parandada. Kui enamasti arvatakse, et meie pensioniraha ei saagi suures mahus investeerida või et turg on liiga noor, et hästi toimida, leiab näiteks investeerimispankur Henrik Igasta, et fondid liiguvad juba kohaliku turu elavdamise poole.

Turg on noor ja ei toimi. Loodame, et hakkab

Eiki Nestor
rahanduskomisjoni liige (SDE)

Võrreldes teiste OECD riikidega on meie pensionifondid nooremad ning mahud ja kogemused väiksemad. Viimati oktoobrikuus arutas rahanduskomisjon näiteks tasusid, mida fondid võtavad, ja nende reguleerimist. Iseenesest tunduks loogiline, kui fond, mis toodab paremini, võtaks suuremat tasu ja vähem edukas vähem.

Praegu hoiame jätkuvalt tasemel kontrolli peal, sel aastal pidi tähtaeg lõppema ja riigikogu võtab vastu seadust, mis piiraks seda veel kuni 2018. aasta lõpuni. Valitsemistasude piirmäär jääb kehtima sisuliselt sellepärast, et turg ei toimi ja on kartus, et piirmäärade kaotamisel suurenevad tasud veelgi. Inimene peaks võrdlema tootlust ja seda, palju ta valitsemistasuks maksaks, ja siis valima, kus fondis ta raha soovib koguda. Tegelikult sellist seost ei eksisteeri. Me küll muutsime seadust, et inimesed saaksid rohkem kordi aastas fondi vahetada, aga seegi pole tegelikku muudatust toonud. Loodame, et turg hakkab tööle, sest tõesti – pensioni mõttes on asi meil alles uus.

Loe edasi, miks eestlased võrreldes teistega kuidagi oma pensionifonde käima ei saanud, ent sellest hoolimata pankadele oma raha hoidmise ja investeerimise eest kõige rohkem maksavad ning kas ja kuidas saaks fondide valitsuskulusid vähendada