Mis saab seadustest, mis eelmisel riigikogu koosseisul pooleli jäid?

Eelmine riigikogu koosseis pärandas uuele mitu probleemset seadust. Eesti Päevaleht uuris, mida kavatseb koalitsioon nendega ette võtta ja kas need on sisse kirjutatud koalitsioonileppesse.

Kooseluseaduse rakendussätted

Eelmise aasta oktoobris võttis toonane riigikogu koosseis vastu kooseluseaduse. Ühiskonnas palju vastakaid tundeid tekitanud seadus läks enamushääletusele ning sai 40 poolt- ja 38 vastuhäält. Et seadus saaks tuleva aasta 1. jaanuarist korrektselt jõustuda, tuleb vastu võtta ka rakendussätted, mille jaoks läheb vaja juba 51 poolthäält. Riigikogus 59 häälega esindatud koalitsioonil on need küll olemas, kuid selle seaduse puhul ei hääletata ilmselt ühtselt, sest IRL on seni olnud kooseluseaduse vastu.

Eilsel valitsuse pressikonverentsil ütles IRL-i esimees ja justiitsminister Urmas Reinsalu, et valitsuses on kokku lepitud, et koalitsioon ei ole selles liinis ühtne. Samuti lisas ta, et initsiatiiv rakendussätete arutamiseks peab tulema riigikogust, nii nagu esialgse eelnõu puhul. Sotsiaaldemokraatide esimees Sven Mikser lisas, et parlamendiliikmetel on loomulikult õigus hääletada südametunnistuse järgi, kuid rakendussätted peab koostama valitsus. „Mõistlik on valitsusel nendega riigikogu ette minna enne, kui neid sunnib selleks mõni kohtulahend,” sõnas Mikser. Seega on riigikogus hääletus vaba.

Elatisrahafond