Mõisakoolid ootavad hinge kinni pidades, et lõpuks saaks kinnitatud neile mõeldud Norra abiraha, kokku 113 miljonit krooni, mille toel mõisad uuesti läikima lüüa.

Nii suurt summat ei ole Eesti mõisakoolid kultuuriministeeriumi asekantsleri Anton Pärna sõnul varem saanud. Projektid on valmis, eksperdid oma hinnangu andnud ning iga päev on Norrast lõplikku heakskiitu oodata.

Kui 2001. ja 2002. aastal alustas tegevust mõisakoolide programm, kuhu praegu kuulub 65 kooli ja lastekodu, eraldas Eesti riik kõigile kokku vaid 2,5 miljonit krooni. Järgmistel aastatel tõusid restaureerimistoetused kuni üheksa miljoni kroonini 2005. aastal. Kuid see riigi rahakotist tilgutatud mõnikümmend miljonit krooni on tulnud viie aasta jooksul jagada kümnete mõisakoolide vahel.

“Raha on tulnud ja tuleb näiteks ka keskkonnainvesteeringute keskuse kaudu mõisaparkidele ning oma koole on toetanud loomulikult kohalikud omavalitsused,” lisas mõisakoolide ühenduse juhatuse esimees, Kõpu vallavanem Tõnu Kiviloo. (Suure-Kõpu mõis saab Norra abiprogrammist üle 14 miljoni krooni.)

Tõhus eeltöö projektidele

Projekte esitasid Euroopa majanduspiirkonna ja Norra abiprojektile peaaegu kõik mõisakoolid, kuid valiku tegid eksperdid projektide sisulisest valmisolekust lähtudes. “Paljud mõisakoolid on nüüd ära teinud tõhusa eeltöö ning saavad oma projektid esitada kohe avanevatesse Euroopa Liidu struktuurifondidesse,” lausus Pärn.

Pärna sõnul on Norra projekti mõte, et raha ei tilgutataks paljudele natuke ja ükski ei saa korda, vaid teha osa mõisakoole täiesti korda.

“99 protsenti peaks see kindel olema,” ütles Lääne-Virumaal asuva Kiltsi põhikooli direktor Lembit Keerus. Kuulsa ümber maailma reisija Adam Johann von Krusensterni sünnimõisas oleval Kiltsi põhikoolil on tegelikult siianigi hästi läinud ja aastate jooksul juba 12 miljonit kulutatud. “Korras on tiibhooned ja peahoone fuajee,” rääkis Keerus hetkeseisust. Norra abirahast oodatava 18 miljoni krooni eest peaks Kiltsi mõisamaja nii seest kui ka väljast oma sajanditetaguse hiilguse tagasi saama.

“Meil on seni kogu mõisa peale muinsuskaitsenõuetele vastavalt korda tehtud vaid kolm ruumi: fuajee koos laia trepiga, õpetajate tuba ja üks klassiruum,” loetles Järvamaa Türi valla Laupa põhikooli direktor Kaarel Aluoja. Norra abirahast saab mõis üle 17 miljoni krooni.

Nagu kõigil rahaootuses mõisakoolide juhtidel on ka Laupa direktoril ilmselgelt silme ees, kuidas keldrikorrus on kolme aasta pärast ehitatud riietusruumideks ja käsitööklassideks, kuidas esimese korruse peaaegu sada korda üle värvitud pikk ja kole koridor muutub heledaks ja väärikaks ning sama kaunid on seni vaid sanitaarremonti näinud klassitoad ligi sajale õpilasele. Uuenduskuuri on selleks ajaks läbi teinud ka kaks kaminat, hulk originaalseid uksi, krohvi alla kadunud seinaornamendid ja seinakapid.