Monopoliseaduse muutus tõstab hindu?
Majandusminister Juhan Parts väidab, et muudatusettepanek, mille Reformierakond tegi monopolide ohjeldamise seadusse, võib tuua pealinnas kaasa märkimisväärse toasooja kallinemise ja muuta keerukamaks Eesti Energia kavatsuse rajada Tallinna prügipõletusjaam.
„Reformierakond tahab seadusemuudatusega monopoliseerida kaheteistkümneks aastaks Tallinnas soojatootmise ning tagantjärele legaliseerida Tallinna Kütte võimalik seaduserikkumine,” lisas Parts. Nimelt on Dalkia kontserni kuuluv Tallinna Küte sõlminud kontsernile kuuluva Väo elektri- ja küttejaamaga 20-aastase sooja ostmise lepingu, mis takistab Eesti Energiale kuuluval Iru jaamal klientidele soojusenergiat müüa.
Eesti Päevalehele teadaolevalt nõuab konkurentsiamet selle lepingu tühistamist; viidates konkurentsiolukorra kuritarvitamisele, ja sunnib Tallinna Kütet eelistama soojatootjat, kes suudab seda tarbijatele odavamalt müüa.
Neljapäeval esitas aga Reformierakond parlamendis monopolide ohjeldamise seaduse muudatuse, mis jätaks isegi konkurentsiameti ettekirjutuse puhul jõusse Väo elektrijaama ja Tallinna Kütte vahel sõlmitud lepingu ning võimaldaks Väo elektrijaamal soojusenergiat müüa kaheteistkümne aasta vältel kallimalt kui müüks Iru elektrijaam.
Väo elektri- ja küttejaama juhi Andres Taukari sõnul ainuüksi seadusemuudatus Tallinnas toasooja hinda ei tõsta.
Michali „ei“ Vene gaasile
•• Reformierakonna peasekretäri Kristen Michali sõnul eelistab Reformierakond soojatootmise puhul taastuvallikaid Venemaa gaasile.
•• Just sel põhjusel tegigi Reformierakond monopolide ohjeldamise seaduse muutmise ettepaneku, mis lubab hakkpuidust sooja tootval ettevõttel sõlmida võrguettevõttega 12-aastase eksklusiivlepingu.
•• „Mulle on üldse üsna arusaamatu, miks peaks keegi Eestis eelistama Vene gaasi – meenutame Venemaa välispoliitika uusi doktriine ning meenutame Ukrainat, kes gaasisõltuvusest tingituna „nõustus” endale võtma Venemaa sõjaväebaasid,” lisas Michal.
•• Ühtlasi juhtis Michal tähelepanu, et erakonna ettepanekus on kirjas ka see, et kui taastuvatest allikatest pärit sooja hind ei ole konkurentsivõimeline, siis läheb võrku alternatiivne ja odavam soojusenergia.
