„Registris arvel olevaid ning numbrimärkidega motorollereid on keerulisem varastada ja edasi müüa, samuti muudavad mopeede puudutavad liiklusseaduse erinevad täiendused liikluse kõikidele liiklejatele ohutumaks,” põhjendas maantee­ameti nõunik Villu Vane mopeedide valdkonna regulatsiooni vajalikkust.

Tehnokontroll

Keegi ei tea täpselt, kui palju on meil mopeediks liigitatavaid sõidukeid, sh iseehitatuid. Samuti puudub ülevaade, kui palju neist on varastatud ja heausksele ostjale edasi müüdud. Seadusega on antud üks aasta, mil saab olemasolevad isevalmistatud ning ilma dokumentideta mopeedid legaliseerida. Kui taotlejal ei ole ette näidata sõiduki Eestisse toomise ja tollivormistuse lõpetamist tõendavaid dokumente ja/või selle seaduslikku omandamist ning valdamist tõendavat dokumenti, registreeritakse sõiduvahend järgmisel aastal ka omaniku kirjaliku kinnituse alusel. Alates 2012. aastast ei saa ilma omandiõigust tõendavate dokumentideta mopeede regis­treerida ja seega ei tohi nendega ülejärgmisel aastal enam üldse sõita.

Maanteeameti registreerimisosakonna juhataja Sulev Villi sõnul tehakse kõikidele mopeedidele registreerimiseelne tehnokontroll ning ühtlasi tuvastatakse, kas antud tehasetähisega sõiduk ei oled varastatud mopeedide andmebaasis. Kahtluse korral jätkab menetlust politsei. Registreerimiseelse tehnokontrolli reeglid on praegu alles koostamisel.

Alates 2012. aastast registreeritavatel mopeedidel peab ole­­ma ka Euroopa Liidu ühtne kogusõiduki tüübikinnitus ning nende tuled, müra jms vastama EL-i nõuetele. Selle olemasolu nõutakse alates 1. jaanuarist 2004 esmaregistreeritud või kasutusele võetud mopeedidel – vanematel sõidukitel ei pea seda sertifikaati olema. Siis pole näiteks võimalik enam registreerida viimastel aastatel massiliselt Eestisse toodud Hiinas valmistatud odavaid rollereid ning ka isevalmistatud sõidukite arvelevõtmine muutub keeruliseks ja kulukaks.

Erinevalt teistest mootorsõidukitest ei pea aga mopeediga käima tehnoülevaatusel, selle vastavuse kehtestatud tehnonõuetele peab tagama mopeedi omanik või vastutav kasutaja.

Kohustuslik kindlustus

Olulise muudatusena peavad mopeediomanikud sõlmima uuest aastast liikluskindlustuse lepingu ning sõidukiga liiklemiseks ostma ka kindlustuspoliisi. Kindlustuslepingu sõlmimisel aastast üleminekuaega ei ole – kui mopeed on registreeritud, tuleb kohe sõlmida ka kindlustusleping, sõltumata sellest, kas mopeedi liikluses kasutatakse või mitte. Kuid näiteks talvel, kui mopeediga ei sõideta, ei pea selleks ajaks kindlustuspoliisi ost­ma, piisab vaid lepingu olemasolust.  Motorolleri kindlustuse kuumakse jääb If Kindlustuse liikluskindlustuse tootejuhi Reet Veilbergi sõnul 6–13 euro vahele, sõltudes rolleriomaniku või vastutava kasutaja vanusest, selle kasutuspiirkonnast ja liikluskindlustuse ajaloost. Samuti hakkab mopeedide liikluspoliisi makse sõltuma nende kahjusagedusest ja kahjude suurusest tervikuna. Näiteks Tallinnas 17-aastasele noorukile kuuluva 3–7 kW võimsusega motorolleri kolme kuu liikluskindlustuse poliisi hind on  10,25 eurot kuus. Pooleaastase poliisi puhul 9,3 eurot kuus.

Veilberg lisas, et kui mopeedi oma­nik on noorem kui 18-aastane, peab liikluskindlustuse lepingu sõlmimisel ole­ma vanema he­aks­kiit, mis tä­hendab seda, et lepingu sõlmimise juures peab olema ka lapsevanem.

Liikluskindlustuse fon­di teenindusjuht Lauri Potsepp soovitas mopeedid kohe aasta alguses arvele võtta ja kindlustada, sest kui registreerimata mopeediga, mille suhtes kehtib üleminekuklausel, põhjustatakse järgmisel aastal liiklusõnnetus, tuleb teisele isikule tekitatud kahju hüvitada mopeedijuhil endal. Uuel aastal kasutusele võetud ja ilma kindlustuslepinguta mo­peediga põhjustatud kah­ju siiski hüvitatakse. Kui kahju hüvitab LKF, siis esitab see tagasinõude kahju põhjustajale.

Liikluskindlustus kaitseb kohustusliku vastutuskindlustusena kannatanuid ja mopeedijuhte samas ulatuses kui teisi sõidukijuhte. LKF-i teenindusjuhi kinnitusel ei kaitse mopeedi liikluskindlustus alati kahju põhjustajat. „Kindlustus­andja hüvitab küll kannatanule tekitatud kahju, kuid võib teatud juhtudel esitada tagasinõude kahju põhjustajale,” selgitas ta. Seaduse järgi võib tagasinõude esitada, kui mopeedil puudus kehtiv liikluskindlustus, mopeedijuht oli alkoholi- või narkojoobes, juhil puudus mopeedijuhtimise õigus, juht lahkus liiklusõnnetuse toimumiskohalt või liiklusõnnetusest ei teatatud ettenähtud aja jooksul kindlustusseltsile. Potsepp rõhutas, et kahjusummad võivad ennekõike isikukahjude puhul ulatuda mitme miljoni kroonini. Sõidukite keskmine varakahju on 15 000–16 000 krooni.

Kuna mopeedijuhid on sageli alaealised, tuleb Potsepa sõnul just vanematel teha selgitustööd ja jälgida, et ilma juhtimisõiguseta laps ei juhiks mopeedi. Samuti tuleb lastele selgitada käitumist liiklusõnnetuse korral.

Juhtimiseks vaja läbida kursused

Motorolleriga tohib sõita alates 14. eluaastast

•• Mopeedi, sh motorolleri juht peab olema vähemalt 14 aastat vana. 14- ja 15-aastased noorukid peavad läbima autokoolis mopeedijuhi kursused, soorita­ma maanteeameti liiklusregistri büroos sõidu- ja liikluseksami ning esitama AM-katekooria juhi­loa saamiseks tervisetõendi. Kuni 15-aastasel mo­peedi juhtimisõiguse taotlejal peab olema seadusliku esin­daja kirjalik nõusolek. Juhul kui taotletakse või omatakse auto või mootorratta piiratud juhtimisõigust, ei pea mopeedi juhti­miseks taotlema eraldi AM-kate­gooria juhiluba.

•• Sel aastal 16- või 17-aastaseks saanud noored võivad mopeedi juhtida ilma vastavat juhiluba omamata kuni 2013. aasta

1. jaanuarini. Järgneva kahe aasta jooksul peavad nad aga AM-kategooria juhiloa saamiseks sooritama maanteeameti liik­lusregistri büroos üksnes teooria­eksami ning esitama tervisetõendi. Kursuste läbimist ning sõidueksami sooritamist neilt ei nõuta.

•• Enne 1993. aasta 1. jaanuari sündinud ei pea mopeediga sõitmiseks omama mingisugust juhiluba ega läbima vastavat koolitust.

•• Väikemopeedi (max kiirus 25 km/h) tohib juhtida alates 14. eluaastast. 14–15-aastastel väi­ke­mopeedi juhtidel peab olema ette näidata jalgratturi juhiluba.

Karmid nõuded turvavarustusele

•• Pisimopeediga sõitmisel peab alla 16-aastane juht kandma kinnirihmatud jalgratturikiivrit.

•• Mopeedijuht ja mopeedil sõitja peavad kandma EL-i nõuetele vastavat kinnirihmatud motokiivrit. Nõue ei kehti kinnise kerega kolme- ja neljarattalisele mopeedile, millele on valmistaja paigaldanud turvavööd ja -istmed.

Uued liiklusreeglid mopeedijuhile

•• Sõiduteega lõikumise kohale mööda jalgrattateed lähenev mopeedijuht peab vähendama kiirust ja ületama sõidutee jala­käija tavakiirusega.

•• Mopeedijuht peab jalgrattateel sõites andma teed trammi- või bussipeatuses seisvale ühis­sõidukile minevale või sellelt tulevale jalakäijale.

•• Mopeedijuht võib mööduda seisvast või aeglaselt liikuvast sõidukist paremalt, kui selleks on piisavalt ruumi ja selle sõi­duki juht ei ole andnud märku parempöördeks.

•• Mopeediga ei tohi sõita kiire­mini kui 45 kilomeetrit tun­nis.

•• Alla 12-aastast last ei tohi sõi­dutada mopeedi ega mootor­ratta tagaistmel.