Muinsuskaitse: Kopli liinide väärtus seisneb ala terviklikkuses
Tallinna kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitseosakonna peaspetsialist Oliver Orro ütles Päevaleht Online’ile, et muinsuskaitse tegi juba aasta eest vastuvõetud detailplaneeringusse hulga järeleandmisi, mis peaks arendajatele meeldima. Näiteks loobuti liinidel keskmise asumi ajaloolise struktuuri säilitamisest, lubati kaasaegne uushoonestus endise 5. liini alale ja mõnel pool lubatakse ehitada kuni kuuekordseid hooneid, mis praegustest majadest hulga kõrgemad.
„Mitmed muinsuskaitsjad pidasid neidki järeleandmisi valeks ja oleks pooldanud rangemaid piiranguid. Näiteks sooviti, et kogu alal säiliks 2-3 korruseline hoonestusmastaap ja uusi hooneid lubatakse ainult nendesse kohtadesse, kus ka varem on hoone olnud ja ainult hävinud hoone mahus,” selgitas Orro. „Arvestades kujunenud olukorda ei pidanud me nii ranget lähenemist aga juba toona realistlikuks.”
Paraku ei paista ka nendest järeleandmistest piisavat – seni pole 35 292 ruutmeetrile arendajat leitud. Tallinna abilinnapea Eha Võrk on Päevalehele öelnud, et linn otsib magusa elamuehituspiirkonna arendamiseks „uusi väljundeid”.
Kas aga muinsuskaitsjad oleksid nõus veel järeleandmisi tegema? Orro sõnul ei sõltu see temast, vaid nõuaks laiemat arutelu. „Kopli liinide häda on selles, et ajaloolise töölisasula väärtus seisneb just planeeringulises terviklikkuses. On küsitav, kas on mõtet säilitada ainult üksikuid maju kui arhitekt A. Dmitrijevi poolt projekteeritud asunduse ülesehitus ja funktsionaalne skeem ei ole enam tajutav,” arutles ta.
„Kopli liinidel ei ole küsimus üksikhoonetes, kuivõrd harukordselt ulatuslikus tööliselamute ansamblis, mis omakorda moodustab olulise osa Vene-Balti laevatehase hoonestuse hiigelkompleksist,” selgitas Orro piirkonna väärtust. „Liinid räägivad ühest olulisest etapist Tallinna ajaloos, mil väikesest kubermangulinnast sai võimas sõjasadam ja tööstuskeskus.”
Orro sõnul on aga selge, et liinide puhul on küsimus juba valikutes – ei ole vaja määrata, mis väärib säilitamist, vaid pigem tuleb välja selgitada, mida üldse veel saab säilitada. Arvestada tuleb reaalsusega, et kõiki ruumilisi keskkondi, mis on väärtuslikud ja mida põhimõtteliselt tuleks säilitada, alati lihtsalt ei ole võimalik alles hoida.
