Võib-olla just selle pärast joonistas president Kaljulaid välja sellised Eesti riigi piirjooned, nagu praegune noor soovib näha. Riik, mille roll on hea, ent solidaarselt rahastatud hariduse ja tervishoiu pakkumine, ettevõtluseks sobiliku keskkonna tagamine ning kogu rahvaga koos Eesti julgeoleku põhistamine.

Kõik ülejäänu jääb kodanike enda teha. Vastutasuks austab riik kõikide kodanike õigusi ja vabadusi võrdselt, juhul kui need toetavad Eesti põhiseaduse väärtuselisi alusprintsiipe. Sellesse tõdemusse on kätketud presidendi liberaalne hoiak kodaniku ja riigi suhtesse, kus riik kaitseb kodanike pea piiritut vabadust olla ja end teostada inimese ja isiksusena segamatult, kui see toetab Eesti kui iseseisva ja demokraatliku riigi ideed. President ei häbenenud esitleda ka oma selget vaadet majanduspoliitikas: palk pole midagi, mida tööandja loovutab töövõtjale, vaid väärtus, mis tekib headest toodetest ja teenustest, ning sellele peaksid meie ühised pingutused suunatud olema.