Naabrile põhjustatud varalise kahju hüvitamiseks kulub poole aasta palk
„Lennanud on kasvuhooned, katuseluugid, batuudid ja lahtine aiamööbel. Kõige drastilisemad tagajärjed on enamasti sellel, kui katus tormiga minema lendab. Puid on murdunud naaberkrundile ja lõhkunud auto, majaosa või muud vara,” loetleb If Kindlustuse vastutuskindlustuse riskijuht Aune Pärn sügistormide põhjustatud tagajärgi, mille puhul ei saa kannatada üksnes omaniku, vaid ka tema naabri vara.
Kortermajades on kõige suuremad kahjud seotud veega: kas unustatakse vannivesi jooksma, puruneb kuumaveeboiler või saab probleem alguse pesumasinast. Näiteks purunes seitsmekorruselise maja ülemisel korrusel ühistu soojasõlme veekraan ja põhjustas kokkuvõttes 23 000 euro eest kahju. Ohtralt on varalisi kahjusid seoses lume ja jääpurikate kukkumisega. Katuselt võib eluohtliku tabamuse saada ka karniisijupiga. Näiteks põhjustas autole kukkunud karniis 14 500-eurose kahju. Juhtum, kus ülemise korruse puurimistolm rikkus alumise korruse naabrite kodumasinad, on ilmekas näide sellest, et alati ei pruugi me suuta õnnetusi ette aimata.
Ent kui paljudel on tuhandetesse eurodesse küündiv kahjutasu tagataskust naabrile lauale panna? Riski maandamiseks pakuvad kindlustusseltsid vastutuskindlustust, mis hüvitab kolmandale isikule põhjustatud kahju.
Pärn märgib, et neljandikul meie kortermajadel on enamasti varakindlustuskaitse, millega hüvitatakse ühistule tekkinud kahju. Näiteks tormiga äralennanud katuse asemele saab ühistu ehitada uue. Oluliselt harvem sõlmitakse aga vastutuskindlustust.
„Möödunud sügisel lendas paar katust, mille If ka hüvitas. Need tekitasid aga lisaks kahju teiste varale, mis tuli ühistutel tasuda,” meenutab Pärn.
Ta rõhutab, et iga elanik vastutab enda tekitatud kahju eest siiski ise. „Korteriomaniku ja ühistu vastutus on erinevad lepingud. Ühistute puhul määratakse hüvitamisele ühisosast tulenevad kahjud,” selgitab Pärn. Näiteks eelkirjeldatud ühistu veekraani põhjustatud kahju.
Eramuomanikud
Tormid tekitavad suuremat muret eramuomanikele, sest iial ei tea, kas läheb lendu postkast või on mõni kivi katusel lahti. „Inimene vastutab oma kinnistu ja kinnisvara eest. Põhiseaduses on kirjas, et tuleb hüvitada teisele tekitatud kahju. Juhul kui häda põhjustanud naabril pole kindlustust ja ta ei võta süüd omaks, tuleb pöörduda õiguskaitseorganite poole,” ütleb Pärn.
Kinnisvaraomanikul lasub vastutus ka siis, kui ta ise otseselt õnnetust ei põhjusta. Ta ei pea ise puud ümber lükkama, aga kui see kukub naabri aeda ja lõhub seal midagi ära, on ta selle eest vastutav. Näite vastutuse kohta toob Pärn oma elust. Suur auto sõitis tema aeda ja aiapost lendas naabri aknasse. Vastutas kahju põhjustaja ehk autojuht. Teisel juhul pääses lendu tema maja katuseluuk. Õnneks midagi hullu ei juhtunud, ent kui oleks juhtunud, oleks vastutada tulnud temal.
Vääramatu jõu (force majeure) – selle puhul isik naabrile põhjustatud kahju eest ei vastuta, ehkki kahju on tekitatud talle kuuluva varaga – alla saab liigitada vaid väga äärmuslikke juhtumeid (sõjad, terrorism, maavärinad jms). „See, et Eestis on tuuline, pole ettenägematu asjaolu. Vaid juhul, kui tuule kiiruseks on 50 m/sek või rohkem, võiks see sinna alla liigituda. Kui ei esine vääramatu jõu asjaolusid, on kahju põhjustajal hüvitamise kohustus,” selgitab Pärn.
NÕUANNE
Mida teha
Kõigepealt tehke selgeks, kes kahju tekitamise eest vastutab. Kui naabrile kahju tekitamise vastutus lasub teil, peate selle hüvitama. Kokkulepitud hüvitispiiri ulatuses katab kahju vastutuskindlustus. Näiteks kui murutrimmer lennutab kivi naabri aknasse ja klaas vajab vahetamist. Kui te pole kahju tekkimise eest vastutav, ei ole teil ega ka teie vastutuskindlustuse kindlustusseltsil hüvitamise kohustust. Kahju tuleb kanda naabril või eeldatavalt tema kindlustusseltsil. Näiteks lõhub tromb teie maja katuse ja selle tükid purustavad naabri auto. Kui olete naabrile tekkinud kahju eest vastutav ja teil on sõlmitud vastutuskindlustuse leping, peab naaber esitama teile kahju hüvitamise nõude, millele on lisatud kalkulatsioon kahju kõrvaldamise võimalike kulude kohta. Teil tuleb minna selle nõudega kindlustusseltsi ja esitada avaldus kahju hüvitamiseks.
Allikas: ERGO kindlustusdirektor Sven Freiberg
