Naiste tantsupeo pealavastaja Ülo Luht tulevasel peoplatsil Jõgeva staadionil Rein Sikk

„Naised hakkasid ülevaatuste järel nutma, kui neile ütlesime, et nad kõik saavad peole,” räägib maailma esimese naiste rahvatantsupeo peakorraldaja Airi Rütter. Ta jutt osutab Eesti naistetantsu suurimale, aastaid lahendamata probleemile, millest pidu võrsuski. Nimelt on naisrühmad tihtipeale palju tublimad ja täpsemad tantsijad kui segarühmad, aga paraku on meie naisrühmade arv nii suur, et ülemaaliste tantsupidude korraldajail on alati tulnud tuhanded naised koju jätta. Eestis on aastatepikkuse ajalooga naisrühmi, kes pole iialgi peole pääsenud. „Usun, et meie peokutsejärgsed pisarad olid ikkagi õnnepisarad,” kostab Rütter.

Teine naistepeo kavandamise põhjus on aga Rakveres toimunud ja ülisuurt positiivset vastukaja pälvinud meeste tantsupidu. Kui juba mehed saavad hakkama, siis miks mitte ka naised, leiti Jõgeval ja lükati vankrile hoog sisse.

Probleem tribüüniga

„Eks me kujutasime ette küll, mida tähendab kolme tuhande naise Jõgevale tulek, siin elamine, proovide tegemine, söömine, aga väikesi korralduslikke ehmatusi kogeme iga päev,” jätkab Rütter.

„Kujutage ette,” võtab jutujärje üle pealavastaja Ülo Luht, „linna igati korralikul staadionil on vaid 250 istekohta pealtvaatajate jaoks. Ja ma ei mõtle üksnes naistepeole.”

Just naiste tantsupidu andis Jõgeva linnavalitsusele ajendi juurelda, kas ehitada staadionile korralikud tribüünid tuhandete pealtvaatajate jaoks. Tänavu jäi mõte rahapuudusel soiku, aga kuna naistepidu on kavandatud järjepidevana, pole välistatud, et järgmisel korral sünnib ime. Seekord tuleb läbi ajada üüritud tribüünidega, mis on mõeldud 2000 pealtvaatajale. Linna veerel avatakse autode-busside mahutamiseks kuue hektari suurune valvega lisaparkla.

Jõgeval sai veel kord tõendatud, et ühelt poolt ihkavad väikelinnad suurüritusi, teisalt pole nad aga selleks valmis. „Toitlustamises tahtsime kindlasti pakkuda võimalusi kohalikele tegijaile, paraku selgus, et ikka kahe panniga ei ole võimalik tunni jooksul tuhandet tantsunaist ära toita,” nentis peakorraldaja. Samuti tuleb mõneski kohas korrastada elektrivarustust, tuua lisavett, ehitada lisaparklaid. Palju saab ära tehtud rahvatantsijatest vabatahtlike abiga.

Peo pealavastajaks kutsutud Jõgevamaa juurtega Ülo Luht rõhutab, et tegemist ei ole pelgalt kontserdiga, kus tantsud jutti seatud. „Tegemist on tervikliku etendusega, millel pealkirjaks „NaiseLugu”. See räägib naise elust ja saatusest meie väikesel tuulisel maakamaral. Pealegi pole kunagi ka suurtel pidudel koos ja korraga tantsinud nii palju naisi nagu nüüd siin Jõgeval,” mainib Luht.

Ennast külma-, küüslaugu- ja nüüd ka naistepealinnana tutvustav Jõgeva annab üha enam põhjusi külla tulla.

NaiseLugu arvudes

•• Tantsupeo eelproovid toimuvad kuues kohas Jõgevamaal. Tantsijad majutatakse nii Jõgeva linna kui ka Jõgeva ja Palamuse valda linnast kuni 25 km kaugusele.

•• Osalejaid on kõigist maakondadest, kõige rohkem Harjumaalt – 33 rühma. Tartust ja Tartumaalt on 28 rühma, Jõgevamaalt 20 rühma.

•• Kõige kaugemalt, Leedust Jonava linnast ja Rootsist Karl­stadi linnast saabuvad naised on selgeks õppinud kaerajaani.

•• Tantsijate toitlustamiseks kulub 1,3 tonni kohvi, 1,8 tonni leiba ja saia, kolm tonni suppi.

•• Enam kui 3000 naise tantsupidu saabub vaatama 4000 pealtvaatajat umbes 1600 autoga. Neile lisandub 800 autot ja bussi, millega liiguvad tantsijad ja korraldustoimkond.

•• Pidustuste kogueelarve on üle 230 000 euro.

•• I Eesti naiste tantsupidu toimub 12. juunil Jõgeva linna staadionil. Antakse kaks etendust: kell 15 ja 19. Ükski telekanal naistepidu üle ei kanna ega salvesta.