Näpunäidetest pungil almanahhist Kunst ja Kodu võrsus praktiline näitus
Käimasoleva rakenduskunsti triennaali raames toimub ka näitus „Praktiline Kunst ja Kodu”. Ajakiri, pigem almanahh Kunst ja Kodu ilmus aastail 1958–1990. Algusaastatel oli ta tõepoolest praktilise suunitlusega. Võtame näiteks suvalise numbri aastast 1961. Mis teemasid me siit leiame: kuidas kujundada ühiselamute elutube, soovitused tapeedi ja seinavaipade valikuks, keraamikanäidised, värvid välisvärvimiseks, eraldi artikkel „Tulbid õitsevad”, kuidas ehitada laste mänguväljakuid jms. Ajakirja eesmärk oli „lugeja esteetilise maitse arendamine kodukultuuri küsimustes”. Eestlaste kodukultuur on alati olnud kõrge, kuid kuidagi talupoeglik. 1950. aastate lõpus imbus eesti arhitektuuri ja tarbekunsti (mõistet disain siis veel ei kasutatud) modernism, ilmusid uued tehnoloogiad ja materjalid. Inimesed, kes said korteri uues elamurajoonis, viskasid ära vanaemade kummutid ja muud sajandialguse mööblitükid. Samal ajal soovitas ajakiri ikkagi ühendada uut ja vana.
Tiraaž oli 25 000
Samuti jagus nõuandeid, kuidas teha midagi ka oma kätega ja leitud materjalist, sest arvestati, et kõik moodne pole inimestele kättesaadav. Nii ilmus Kunsti ja Kodu vahel kaks kuni neli tööjooniste lehekülge. Ajakirja populaarsusest kõneleb seegi, et algusaastatel ulatus tiraaž 25 000 eksemplarini.
1970. aastate alguses ajakirja profiil muutus, kui seda hakkas koostama äsja tööstuskunsti eriala lõpetanud Andres Tolts, kes oli avangardkunstnik. Nii sai ajakirja kasutada oma ideede esitamiseks ka kunsti vallas, kaasati sõpruskonda kuuluvaid literaate. Ajakiri muutus elitaarsemaks ja üheks eesti kunstimõtte lipulaevaks almanahh Kunst kõrval. Hobusepea galeriis avatud näitus koosneb enamasti plaanidest ja tööjoonistest. Ehk oleks rohkem tahtnud näha pildimaterjali, miks mitte ka oma ajastu disaininäiteid.
