Viru ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Antti Aitsen viitas, et kokku on narkoasju – amfetamiin, kanep, hašiš – loomulikult rohkem, kuid kõige suurem probleem on fentanüül, sest see on kõige kiiremini sõltuvust ja tervisekahjustusi tekitav narkootikum. „Ka on kõige suurem surmade arv,” nentis Aitsen.

Narkosurmade tagajärjel hukkus selle aasta I poolaastal 89 inimest. Narkootikumide ületarbimise tõttu hukkub kõige rohkem inimesi Põhja-Eestis (76%) ja Ida-Virumaal (20%). Eestis on üledoosi tõttu suremus Euroopa Liidu kõrgeim, ületades keskmist seitse korda.

Arula möönis, et Ida regiooni avastusarve ei anna küll võrrelda Põhja prefektuuriga, kus selle aasta kümne kuuga on 609 narkootikumidega seotud kriminaalasjas ekspertiis tuvastanud fentanüüli 173 korral.

Karmid arvud

Arula möönis, et Ida regiooni avastusarve ei anna küll võrrelda Põhja prefektuuriga, kus selle aasta kümne kuuga on 609 narkootikumidega seotud kriminaalasjas ekspertiis tuvastanud fentanüüli 173 korral.

Ida probleem on vähene politseiressurss. „Oleks meil rohkem inimesi, siis jõuaks rohkem reide teha ja ka tänaval viie kuni kümne doosi müüjaid sagedamini kimbutada. Iga diileriga tegelemine kriminaalmenetluse raames, s.o kinnipidamine, läbiotsimine, paberite vormistamine jne võtab aega ja ajal, mil me tänavadiilerite suhtes kriminaalasja materjale vormistame, võiks olla vaba ressurssi juba muude inimestega (organiseeritud narkokuritegevus – K. A.) tegelemiseks,” märkis Aitsen. Nii tuleb tema sõnul politseil oma igapäevatöös leida kuldne kesktee: kas tegeleda efektiivselt tänavataseme või organiseeritud narkokuritegevusega, sest mõlema jaoks ei jätku inimesi.