Narva Batman jõudis ameeriklased ära oodata

Ehitaja peab elektrijaamu erastavaid jänkisid tobudeks

Eile hommikul, aasta pärast legendaarse elektrijaamadirektori Anatoli Paali mõr-vamist, panid paljud narvalased hommikul kõrva raadio ligi ja ahastasid: "Jumal hoidku, ameeriklased, kellele elektrijaamad maha müüakse, võivad koondada 2500 inimest!"

Raadio hommikuprogrammis on käimas inter-vjuu ametiühingujuhi Vladislav Ponjatovskiga.

"Ameeriklastega ei saa kerge olema, kuid meil on tihe koostöö Euroopa ametiühingutega, kes meid toetavad," räägib töölisjuht. Ta jutt kaob teetasside närvilisse kolinasse.

"Jätke meid rahule, me ameeriklaste asja ei kommenteeri ja teid elektrijaama sisse ei lase, inimesed tahavad rahus töötada," toriseb Balti elektrijaama direktor Ülo Nagland samal ajal telefoni. Mõtleks, Paali mälestuspäeval tahab ajakirjanik inimesi hullutada.

Vanaraua ostjad

Kajakas lärtsab valge nire hiigelkirjale "Balti elektrijaam 40". Müüril rippuvate mehekõrguste tähtede ees seisab tiibadega terasmees, Narva energeetika sümbol. Elektrijaama kanali veerde kalale sammuvad poisikesed itsitavad kujule näidates: "Narvskii Batman!" Lisavad: Narva Batman jõudis ameeriklased ära oodata. Kodus hommikul isa rääkis, oli närvis. Poisid heidavad õnged vette. Otse kalastamist keelava sildi kõrvale.

"Tohmanid jänkid, ostavad hunniku vanarauda" kostab jahutusvee kanali sillalt alla sülitav ehitaja Vladimir Jekimov. Tõmbab sombreero silmile, seirab korstnaid. Ta näeb välja kui mees metsikust idast.

"Seal seisab kõik ausõna peal, ime, et pole veel õhku lennanud, juppe ei jätku," kostab nii Narva linna kui elektrijaama ehitanud Jekimov. Tal on raske erastamise mõttest aru saada. "Keegi maailmas peale Eesti ei kasuta enam nii viletsat kütteainet kui põlevkivi," teab Jekimov. Tõmbab sombreero veelgi sügavamale silmile. Tal on valus vaadata, kuis tema ehitatud linn ja jaam hukkuvad.

Revolutsioon juhtub

Töötu ehitaja on tujutu. Nagu teisedki kümned tuhanded tööotsijad. "Kõik võib juhtuda, õnn võib juhtuda ja revolutsioon võib ka juhtuda," arvab 40 aastat Balti elektrijaamas töötanud Nikolai Savotejev. Paneb suitsu ette. Müügi pärast on natuke leinatuju. Kuidas rahvas käituma hakkab, oleneb ameerika omanikest, arvab Savotejev.

"Kaheksa aastat tagasi oleks tulnud dollari eest erastada, et Ameerika investeeringuid saada," kõlab teise mehe jutt. "Kus oli valitsus kaheksa aastat, mõt-les või? Ja mõtleski välja. "Nu i molotsõõ (küll on tublid)", kostab bussiastuja suust.

Nelkidega rahvas istub bussi, mis viib erastatava elektrijaama töötajad aasta eest mõrvatud direktori hauale. Lilled rapuvad sõi-durütmis.

Buss möödub elektriliini all heina tegevast Valentina Petrovast. "Tulgu jah ameeriklased ja õpetagu meie laisaks läinud noortele töö tegemist," arvab eluaegne kangur Petrova.

Buss sõidab kalmistu poole. Energeetikud panevad pead kokku, arutavad. Et mis need ameeriklased küll tegelikult tahavad. Kas tõesti soovivad oma raha jaamade alla panna. Või veavad hoopis kogu krempli vanarauaks, tehes turu uutele tulijatele puhtaks. Ei tea. Ja kes teab, ei julge arvata. Liigne suupruukimine võib tähendada ka koha kaotust.

Küsiks või direktor Paali käest, aga Paal ei vasta. Paal on juba aasta aega surnud. Legendaarseima energeetikajuhi haud täitub värskete lilledega. Maailma ainus Batmani kuju seisab elektrijaama ees uhkes ük-sinduses ja erastajate saabumise ootuses.

60 000 krooni iga vallandatud inimese kohta lisatoetuseks

NRG Energy lubas, et maksab Narva elektrijaamades vallandatavatele töötajatele viie aasta jooksul lisatoetusteks viis miljonit dollarit ehk 80 miljonit krooni.

NRG Energyga Eesti riigi esindajana läbirääkimisi pidanud Raivo Vare sõnul kulutatakse viiest miljonist dollarist tõenäoliselt 80 protsenti Narvas ning ülejäänu mujal Ida-Virumaal, eelkõige kaevanduste piirkonnas.

Vare selgitas, et väga täpset kava nende miljonite dollarite kulutamiseks veel pole. Raha kulutamist hakkab korraldama ning töölt lahkuma sunnitud töötajatega läbi- rääkimisi pidama komisjon, kuhu kuulub kaks elektrijaamade juhatuse liiget ning üks ametiühingutegelane.

Vare täpsustas, et tegu on täiendavate lahkumishüvitistega, mis lisanduvad koondamise puhul niikuinii firma poolt inimesele makstavale summale.

Narva elektrijaamades töötavatele pensionieelikutele pakutakse vabatahtlikku varem pensionile jäämise paketti. Mida erinevad paketid endast täpselt kujutavad, pole veel selge.

Arvestuslikult saadud 60 000 krooni inimese kohta sularahas välja maksma ei hakata, summa sisse käiks ka täiend- või ümberõppe kulutused.

Vare kinnitas, et märge "500 töölist", mille valitsus lepingusse miinimumtöötajatena kirja paneb, on vaid äärmuslikuks juhtumiks. See tähendab endise ministri sõnul seda, et isegi juhul, kui Narva elektrijaamad ei müü üldse elektrit, peab viissada inimest sealt palka saama.

"Tegelikud numbrid, kui minimaalne kogus elektrienergiat müüakse, on oluliselt suuremad ning otseselt koondada tuleb 200 inimest," rääkis Vare.

Anneli Ammas