See oli lihtsalt otsus, et võiks midagi muud ka teha. Üksi töötamise aeg sai läbi, tahaksin nüüd tele ja raadio tegemisest kui meeskonnatööst ka mõnu tunda.

Veel ajendas igatsus Eesti järele — väga paljud mu varem New Yorgis elanud sõpradest ja tuttavatest on tagasi kolinud, tundsin, et ka mul on nüüd aeg.

••Kas jäätegi nüüd Eestisse paikseks või vaatate näiteks Lääne-Euroopa poole?

Ma ei tahaks sellest rääkida mustvalges kategoorias, nagu see oleks lõplik tagasikolimine — maailm muutub üha väiksemaks ja kohti, kus tahaks veel mõnda aega elada, on palju. Teisalt ongi Eestisse tulek Euroopasse tulek, Ameerikat olen juba piisavalt tundma õppinud.

••Millised olid 20 aasta jooksul teie kui ajakirjaniku jaoks kõige huvitavamad perioodid, sündmused või lood?

Huvitavaid perioode on olnud palju. Alati olid seda presidendivalimised, aga ka näiteks koos Eesti riigijuhtidega reisimine, Valge Maja külastamine, komandeering Guantánamo Bay vangilaagrisse — ühte ja konkreetset ei oskagi otseselt nimetada. Oli kirev ja kiire elu, nüüd on hea Eestis natuke rahulikumas tempos edasi minna.