Nelja aasta pärast lõppegu seaduste treimine ja peaminister saagu tegelikuks juhiks

Eesti koostöö kogu kava järgi talitades võiks juba nelja aastaga (ehk ühe valimistsükliga) riigikogu ja peaministri töö teisiti korraldada. Mööda ei pääse ka kohalike omavalitsuste võrdsemast ümberkorraldamisest. Eesti Päevaleht võtab kogu ettepanekud lühidalt kokku ja toob näiteid asjadest, mis praegu ei toimi.

Rahvas peaks riigielus osalema, mitte „olema kaasatud”

Kuidas on praegu? Eri gruppide kaasamine on väga levinud väljend. Eelnõusid välja töötades küll küsitakse paljudelt ühiskonnaliikmetelt arvamust, kuid jäetakse neile arvamuse avaldamiseks napilt aega. Ja ega kokkuvõttes sellega suurt ei arvestatagi. „Huvigruppidele jäetakse nii toimides mulje, et nende arvamus sisuliselt kedagi ei huvita ning et sellest midagi ei sõltu. Tulemuseks on kaasatavate riivatud enesetundest tingitud konflikt ja vastuseis, osalemise illusoorsus koos kahetsusega asjata raisatud aja ja püüdluste pärast,” on koostöö kogu kirjutanud.

Näide. Töövõimereform, millega ei ole nõus puudega inimeste esindajad, ehkki nad olevat olnud arutellu kaasatud. Nõus ei ole need, kelle elu poliitikute-ametnike otsus puudutab.