Nelja Kuninga tee kutsub Jüriöö ülestõusu radadele rändama
Jüriöö ülestõusu 665. aastapäeva tähistamiseks avab mittetulundusühing järgmisel kevadel tulevaatemänguga 160-kilomeetrise turismiraja Nelja Kuninga tee, mis kulgeb läbi kolme maakonna ja tõstab esile eestlaste vabadusvõitlusega seotud paiku.
Matkaraja loomise aluseks on 1343. aasta sündmused: 23. aprillil Jüriöö ülestõusust osa võtnud neli eesti pealikku ehk kuningat ja kolm neid saatvat sõjasulast ratsutasid üle märja maa Padiselt Paidesse Saksa orduga rahuläbirääkimisi pidama. Paraku kujunesid kõnelused ülekuulamiseks, saadikud vangistati ja hukati.
Nelja kuninga teekonda jäljendav rada algab Padiselt ning kulgeb Raplamaa kaudu Paidesse, juhtides rändaja igas maakonnas läbi eestlastele ajalooliselt oluliste punktide ja tavapärastest turismimarsruutidest kõrvale jäävate looduslike vaatamisväärsuste juurde.
Koos Põltsamaal tegutseva ettevõtja Valev Uusiga turismirada loov Järvamaa muuseumi pedagoog Helve Huttunen ütles, et esile tõstetakse ennekõike paiku, mis “räägivad meie oma rahva lugu” ja väärtustavad eestlaste iseseisvuspüüdu.
Nõnda on rajale valitud Harjumaa lõunapoolseim, Keava linnus, mille lähistelt Linnaaluste külast tuli välja enam kui 10 hektaril laiuv viikingiaja asula; Muinas-Eesti suurim linnus Varbola maalinn, mida sõjaliselt kasutati viimast korda Jüriöö ülestõusu päevil; hõimujuhtide kärajate ehk nõupidamiste paik Raikküla Pakamägi, kus Liivimaa noorema riimkroonika järgi süüdatigi ülestõusu alguse märgiks ühel mäekünkal asuv maja.
Matkateele jäävad veel Juuru, kus asuv Mahtra muuseum meenutab ideeliselt samasugust vabadustungi sümboliseerinud Mahtra sõda, millest möödub 150 aastat. Järgmine peatuspaik on muistsetele harjulastele peidikuteks sobinud looduslike koobastega Kuimetsa karstiala ja Vahastu linnamägi, mille lähistel asuv Memmekõrva mägi on saanud nime selle järgi, et keskajal nõiajahi ajal lõigati seal ühel nõiaks peetud memmel kõrvad peast. Raja lõpp-punktiks on Saksa ordu keskuseks olnud Paide linnus, kus rüütlid raiusid 4. mail 1343 mõõkadega tükkideks eestlaste neli kuningat ja kolm sõjameest.
Hukkamine kujunes ülestõusu vaimseks lõpuks, lõplikult suruti Padise kloostri rüüstamise ja 28 munga tapmisega alanud ülestõus pärast mitut taplust maha 1345. aastal Saaremaal. Ülestõusu mahasurumisele järgnes pärisorjus. “See oli murrang,” märkis Huttunen. “Enne oli aadlikke ka meie rahva hulgas ja orjamist ei tuntud.”
Raja vastu suur huvi
Suvest alates on Huttunen ja Uus matkaraja korduvalt läbi sõitnud, et kontrollida selle läbitavust erinevates oludes. Trükitud on kaks infovoldikut, esimesed neli giidi on alustanud väljaõpet ning esimesed matkaraja ääres tegutsevad firmad, koolid ja talupidajad on avaldanud soovi ettevõtmisega liituda.
“Huvi on päris suur,” rõõmustas Huttunen. “Oleme saanud palju abilisi, kes annavad vihjeid ja infot.” Mõne kuu pärast kavatseb muuseumipedagoog end seniselt töölt lahti võtta ja pühenduda vaid matkaraja ettevalmistamisele ja avavaatemängule, mille käigus süttivad kolmes maakonnas märgutuled.
Kooliõpilastele, täiskasvanud ajaloohuvilistele, väliskülalistele ja loodussõpradele eri marsruute pakkuva raja avamise juhatab kevadel sisse kunstnik Evald Piirisilla alias Kotkasule rändnäitus. Et ettevõtmine pidevalt areneks, on kavas avada veebilehekülg ja panna matkaraja teele jäävate paikade legendid raamatusse. “Oleme võtnud sihiks tegutseda vanarahva moodi “üksiti, tütreke, üksiti”. Teeme ühe asja ja liigume edasi,” selgitas Huttunen.
