Nikolai Ossipenko: võidan konkursse, sest ei ehita Bahama saartele villasid, vaid investeerin tehnikasse
Nädalapäevade eest Tallinna prügiveohankel odavaima pakkumuse teinud Nikolai Ossipenkot peetakse pealinnas meheks, kes saab Ida-Virumaal kõik, mida soovib. Ossipenko ise nimetab oma edu põhjuseks väikesi kulusid ja tagasihoidlikku kasumit. Pealinna senist kõrget hinnataset peab endine politseinik üksnes välisinvestorite ahnuse tagajärjeks. Tallinna järel võtab Ossipenko ette Tartu, Pärnu ja Viljandi prügiveokonkursid.
••Te lõite Tallinna prügituru ja avalikkuse oma ülisoodsa prügiveopakkumusega kihama.
Kui minu Ekovir otsustas Tallinnasse tööle tulla, tekkis kära, nagu Eestis toimuks riigipööre. Ühel hetkel tundus, et paar väliskapitalile kuuluvat ettevõtet võivad Tallinnas rahumeeli tööd teha, aga see, mis on tehtud Eestis, oleks justkui halb.
Tallinnas on hinnad palju kõrgemad kui meil ja pealinna firmad pole harjunud töötama olukorras, kus kasum on üpris väikene.
Meie siin töötame palju efektiivsemalt: pole nii palju valgekraesid-insenere kui Tallinna firmadel, autod on kõik uued ja kulud seega väikesed.
Mina ei taha soojade merede kallastele ehitatud villasid. Välisinvestorid lihtsalt soovivad väga suurt kasumit ja see ajabki nende hinnad üles.
••Konkurendid süüdistavad teid dumpingus.
Kas te peate meid hulludeks, kes tulid Ida-Virumaalt oma raha eest Tallinnale appi prügi vedama? Meie hinnad on ligikaudu sama suured, kui pakkus Veolia. Kulud on meil konkurentidega sama suured, sest nii palgad, autod kui ka kütus maksavad meil sama palju. Kasumit aga võtame vähem.
Kui nüüd Ida-Virumaal küsitlus korraldada, siis ma ei usu, et see näitaks, justkui Ekovir töötaks Adelanist või Ragn-Sellsist halvemini. Veoliat Ida-Virumaal pole, aga nad võiksid siin proovida.
••Äkki olete siiski saavutanud kellegagi mingi salakokkuleppe?
Konkurss oli avalik ja teed Tallinnasse tunnen ma ilma mingite salanõuannete või -kokkulepeteta. Ma tean, et ümbrikud tehti lahti ja pakkumised on omavahel võrreldavad. Nüüd peavad linnavõimud kümmekonna päeva jooksul mingi otsuse langetama.
••Kas Tallinna mahud on teile ikkagi jõukohased?
See polnud nii, et istusime siin Jõhvis maha, jõime kohvi ja otsustasime Tallinnas prügi vedama hakata. Tallinna viis linnaosa on muidugi rohkem kui see maht, mis on meil praegu Ida-Virumaal. Kuid me suudame edukalt laieneda, sest meie filiaalid töötavad Venemaal Leningradi ja Novgorodi oblastis. Teenindame täielikult Slantsõ rajooni, Kingissepa rajooni, Volossovo rajooni, Ust-Luga sadamat. Novgorodi oblastisse ehitame kahte prügilat. Venemaal on meil kokku 18 piirkonda, kus töötab 40 autot. Ida-Virumaal töötab meil 30 prügiautot. Tallinnas tuleksime välja 20 autoga. Eestis on meil kojameestega kokku üle 300 töötaja.
••Mis pilguga te vaatate teisi Eesti linnu: Tartut, Pärnut, Viljandit?
Eesti linnad võivad arvestada, et Ossipenko tuleb. Ma kavatsen tulevikus osaleda kõikidel konkurssidel. Kuid see pole nii, et lihtsalt lähed ja osaled. Kui me saame need Tallinna linnaosad kätte, siis me peame laienemise edukalt läbi viima ja asja kontrolli alla võtma. Me ei saa ennast samal ajal teiste konkurssidega killustada.
Seejärel võime edasi liikuda. Prügivedu Tartus, Pärnus või Saaremaal ei erine millegi poolest prügiveost Jõhvis. Autojuht õpib teekonna selgeks ja sõidab.
••Kas te kavatsete laieneda ka teistesse naaberriikidesse?
Praegu olen suuteline laienema vaid Eestis. Meid kutsuti Läti tee-ehitusse. Kuid iga välisturg on omanäoline ja ma ei oleks praegu suuteline Lätis või Soomes tegevust kontrollima. Laieneda tuleb jõukohaselt, et mitte pärast edukat esinemist konkursil koos kõigi laenude ja liisingutega pankrotti minna. Kolm aastat tagasi ma polnud suuteline Tallinna prügi pärast võistlema, nüüd aga juba suudan.
••Venemaal alustasite tegevust siis, kui riikidevahelised suhted läksid parasjagu kõige teravamaks. Kuidas teil Venemaal nii hästi läks?
Alustasime 2006. aastal. Me pole ainukesed eestlased, sest Adelan töötab Moskva lähistel. Venemaale tulevad alles nüüd need keskkonnanõudmised, mis Eestis võeti vastu aastaid tagasi. Meie juba valdasime neid tehnoloogiaid, mis olid venelastele uudiseks.
Konkurents on Venemaal väiksem kui Eestis, sest mahud on suuremad, firmad samuti. Peterburis töötab näiteks 800 prügiautoga ettevõte, kelle käes on kolmandik suurlinna mahust. Selle firma omanikku ajavad Eesti väikesed mahud muigama ja ta tögab mind, et ma sellise väikese äriga tegelen.
••Paljud Eesti ärimehed tegutsevad Venemaal Soomes registreeritud firmadega. Mis lipu all teie töötate?
Eesti lipu all. Minu Venemaa ettevõtte asutaja on Eesti N&V. Eks nad mulle alguses ka ütlesid, et olen teistsugune – eestlane. Nüüd lähen Tallinnasse ja justkui ka ei oleks „oma”. Eks see võõrastamine käib alguse juurde, pärast harjutakse ära.
Me oleme prügimajandusega Venemaast ikka sammukese ees. Kui sealsed ametnikud tulid Uikala prügilat [Kukrusel Ida-Virumaal] vaatama, siis kurtsid, et unustasid kummikud maha, et kas ikka saavad prügilasse minna. Kui nägid, et seal kasvavad lilled ja kummikuid polegi vaja, siis vaid ahhetasid.
••Tallinnas avatud ümbrike järgi peaksite teie olema võitja. Milliseid mahtusid te loodate saada?
Ma ei jagaks laskmata karu nahka. Kui võidame kõikides linnaosades, siis saame suurema mahu kui praegu Ida-Virumaal, aga võib-olla võidame mõnes üksikus linnaosas.
••Kui palju peate Tallinna vallutamiseks investeerima?
Meil on kokkulepe 20 uue auto ostmiseks, kui võidame. Üks prügiauto maksab ligi 100 000 eurot.
••Kust võtate töötajad? Ostate konkurentidelt üle?
See oli varem nii ja jääb ka tulevikus, et meeskond tuleb uue omaniku juurde. Kui mehed on nõus samadel tingimustel edasi töötama, siis nemad ju tunnevad oma piirkonda. Võib-olla pakume neile isegi senisest rohkem palka, kuid igal juhul mitte vähem praegusest.
Inimestega pole suurt probleemi ette näha, sest saame mehi võtta ka siit, Ida-Virumaalt. Meil on uue kontori jaoks koht Tallinnas juba välja valitud – Ragn-Sellsi lähikonnas Suur-Sõjamäel.
••Tallinnas räägitakse, et olete mees, kes saab Ida-Virumaal kõik, mida tahab.
Mina olen kõik oma lepingud saanud avalikel konkurssidel. Ühel päeval korjatakse ümbrikud pakkumistega kokku, teisel päeval tehakse lahti ja võrreldakse omavahel. Mul pole võimalik saada mitte midagi sellist, mille nimel ei peaks kõvasti tööd tegema või milleks oleksin pakkunud teistest halvemaid tingimusi.
Olen konkursse võitnud vaid tänu sellele, et pole ehitanud Bahama saartele villasid, vaid investeerinud raha tehnikasse. Meil pole liisingut ja on konkurentsivõimeline tehnika. Mercedestega sõidavad prügiautode juhid.
Minu ärisid on kontrollinud maksuamet, kaitsepolitsei, kõik, kes midagi kontrollida saavad. Nad said aru, et minu äri on aus ja läbipaistev, kus pole leida mingeid hämaraid saladusi.
Mõni siin kipub vahel minu edu üle nurisema. Kuid minu elu on siin Eestis, äri ja kodu samuti. Selle nimel tegutsengi. 1990-ndatel, kui olid need verised aastad, töötasin politseinikuna ja kaitsesin Eesti riiki. Paljud minu kritiseerijad pole neid asju oma elus näinud ega läbi elanud.
••Prügiauto juhi 1000–1500- eurone palk on ikka väga kõva sõna.
Ükski firma ei saa oma töötajatele maksta konkurentidest vähem. Meil on nii kallihinnaline tehnika, et see eeldab väga vastutustundlikke töötajaid. Kui maksame vähem, siis nad lähevad konkurentide juurde. Kui maksad prügiauto juhile alla 1000 euro, siis ta lihtsalt ei hakka tööd tegema.
••Kui suurt rolli mängib teie tööstusharus ümbrikupalk?
Mitmesaja töötajaga ettevõttes pole võimalik ümbrikupalka maksta. Kõik arveldused käivad panga kaudu. Kurvastame igal kuul sotsiaalmaksu suure summa pärast, aga teha pole midagi. Ümbrikupalka saab maksta viie või kümne töötajaga ettevõte.
••Kuhu te Tallinna prügi vedama hakkate?
Leping sõlmitakse ainult veoteenuse peale, sihtkoha määrab linn. Konteinerid on ka linna poolt. Praegu saab olema prügi sihtkohaks Iru prügipõletusjaam.
••Kas te hakkate Ida-Virumaalt prügi Iru prügipõletusjaama vedama?
Uikala prügila, milles me hiljuti omandasime 90-protsendise osaluse, peab praegu selleks läbirääkimisi. Veame prügi Uikalasse, pressime kokku ja veame autodega edasi Irusse. Kuid me valmistame Uikalas samuti prügikütust Kunda tsemenditehasele. Otsus, kas vedada prügi Tallinnasse või siin ümber töötada, sõltub hinnast.
••Millega te siiski saavutate konkurentidest suurema efektiivsuse, et saate pakkuda odavamat teenuse hinda?
Ennekõike hoiame kokku valgekraede pealt. Kui maksad prügiauto juhile 1500 eurot, siis valgekraele pead maksma vähemalt 2000 ja rohkemgi. Ta vajab kabinetti, oma autot ja ta teeb muid lisakulutusi. Samas, bürokraatiat kasvatades ei hakka me rohkem tööd ära tegema. Kabinettidesse ei ole vaja suurt hulka inimesi.
Teine komponent on tehnika. Kui me hakkasime 1990-ndate lõpus teetöid tegema, siis oli meil kaks ZIL-tüüpi veoautot. Siis ostsime kolm Mercedese veokit, millega seotud kulud olid kahest ZIL-ist väiksemad. Töö tulemus oli aga uute autodega ikka väga palju parem.
Kui ostad kolm korda odavama kasutatud auto, siis ühe nädala töö kohta tuleb üks nädal remontimist. Korralikust töötegemisest ei saa siis juttugi olla.
••Kuidas on võimalik, et Eestis muutub kõik üha kallimaks, teie tööstusharus aga hinnad ainult langevad?
Tallinnas hoiti hindu kunstlikult üleval ja konkurendid polnud harjunud palju väiksemate hindadega töötama. Tallinnas on kõik kallim. Adelan ja Ragn-Sells töötavad Ida-Virumaal samasuguste madalate hindadega nagu meiegi. Ega siis Tallinna õhk ei aja neid hindu üles, vaid üksnes välisomanike ahnus.
See hinnalangus on ajutine, sest praegune tase on ebaloomulikult kõrgele aetud. Tulevikus hakkavad ka prügiveo hinnad tõusma.
••Kui palju palgad tuleval aastal tõusevad?
Kui kõik hinnad kallinevad, siis peab ka palku tõstma, sest spetsialist läheb muidu mujale tööle. 2013. aastal tuleb palku tõsta kuni kümme protsenti, muidu läbi ei saa.
••Mis parteisid te valimiste eel sponsinud olete?
Nõukogude ajal Karpaatidest Eestisse kolinud Ossipenko läks tööle miilitsasse ja jätkas tööd Eesti Vabariigi politseis. 1990-ndate lõpus tõusis ta Tallinnas Ida politseiosakonna komissariks. Pärast 1999. aastal politseist koondamist läks Ossipenko tagasi Ida-Virumaale, kus sukeldus tee-ehitusärisse. Äri hakkas hästi minema. Kuid siis ilmusid kahtlused, et ta mängib kohaliku võimuga kokku. Tallinna prügiveokonkursi võidule rühkiv 30 töötajaga Ekovir kuulub osaühingu I.V.P. Keskus kaudu Natalja Ossipenkole. 1,3 miljoni euro väärtuses vara omava ettevõtte käive oli mullu 1,4 miljonit eurot ja kasum üle 4500 euro. Aasta varem teenis ettevõte ligi sama suure käibe pealt 67 000 eurot kasumit.PihtimusSalaviin ja kokkulepped
Kümme aastat tagasi vahendas Põhjarannik kunagise poliitiku ja linnaametniku, Ossipenko juures töötanud Nikolai Knjazevi nn videotestamenti, mis avaldati kohtus pärast tema traagilist hukkumist.
Knjazev räägib Ida-Virumaa võimueliiti kuuluvatest meestest, pühendades märkimisväärse lõigu sellele, kuidas ta 1992. aastal pärast Kohtla-Järve linnavalitsusest vallandamist asus kommertsdirektorina tööle Ossipenko firmasse. Ossipenko oli Jõhvi politseikomissar ja äri juhtis tema vend Viktor, kes oli Knjazevi sõnul nn suitsukate.
Knjazevi sõnul tegeles Ossipenko tol ajal ka värvilise metalli ja Venemaalt toodud salaviinaga. Viina müüdi tema restoranis Fööniks, kaupluses Orti. Knjazev väidab, et tõenäoliselt antakse Ossipenko firmale linna haljastustööd. Knjazevi sõnul sekkus tänavate koristustööde konkurssi Jüri Kollo, kelle kindel tahtmine oli, et need tööd antaks Ossipenko firmale.KorruptsioonPeaosaline kohtuprotsessis
Ossipenko esineb ühe võtmetegelasena sügisel jätkuvas korruptsiooniprotsessis. Kohus käsitleb juhtumeid, kus Kohtla-Järve linnapea Jevgeni Solovjovi abiga tagati, et kommunaalkonkursil ei saaks osaleda kolmandad ettevõtted.
Solovjovi, endise linnapea Jüri Kollo, Ossipenko ja veel kolme füüsilise ja kahe juriidilise isiku kohtuasja menetlus jätkub sügisel. 2009. aastal algatatud kriminaalasjas oli 23 kahtlustatavat. Seitse osaühingut ja nende juhti pääsesid avaliku menetlushuvi puudumise tõttu ehk oportuniteediga, sest nõustusid kapole kuriteoskeemidest rääkima. Nad esitasid Kohtla-Järve riigihangetele ebarealistliku hinnaga pakkumusi, et nn õiged pakkujad saaksid oma madalama hinnaga pakkumustega võita. Hiljem maksis linn võitjale juurde.
