Fotod: Rein Sikk, Terje Lepp Kunagisel Lahemaa rahvuspargi kultusobjektil valitseb kaos. Rein Sikk

Eesti Päevalehe Nõmmeveski saaga kolmandas loos on vestlusringis silla ja hüdroelektrijaama varemete omaniku AS-i Raju poolt juhatuse liige Heiki Laiverik, nõukogu liige Ain Laiverik ja nõunik Ants Saks. Huvitaval kombel kogesin enne nendega kohtumist, et omanikega samu seisukohti jagatakse ka Harju maavalitsuses ja Kuusalu vallas, kus nähakse kaose ja eluohtlikkuse ühe põhjusena keskkonnaametnike venitamistaktikat.

Kas olete viimaks Nõmmeveskile hoiatussildid paigutanud, et inimesed ei satuks ohtlikku kohta?

Just tegelesime, sildid on olemas. Oleme silte paigutanud neli korda. Tundub, et kellegi hobi on neid ära kiskuda.

Kas üle jõe kulgev eluohtlik kanal ehk nn Hiina müür ei peaks olema tõkkega ümbritsetud, et sinna turnima ei pääsetaks, et midagi pähe ei kukuks?

Seda me ei tohi teha, tegemist on kaldakaitsevööndiga. Kaldad, millel kanal kulgeb peavad olema vabad.

Millal Nõmmeveski ostsite?

Aastal 2000 kavatsesime taastada vana hüdroelektrijaama 1923. aasta kujul ja tööle panna unikaalse veekanali, millesarnast Eestis ei ole. Järgnenud on kümme aastat otsustamatust ametnike poolt.

Tahtsin panna teid keskkonnaministriga ühe laua taha, et las spetsialistid vaidlevad. Paraku ei saabunud ministeeriumist mingit vastust.

Paraku saame meiegi pigem kirju, mitte ei saa inimestega reaalselt kokku. Oleme läbi aastate pidevalt kogenud äraütlemisi, edasilükkamisi, kõrvalepuiklemisi, otsustamisest hoidumisi. Oleme koostanud pabereid, esitanud taotlusi. Tulemusteta. Jookseme muudkui peaga vastu puud. Nüüd kuulsime, et Lahemaal kavatsetakse vastu võtta uus kaitse-eeskiri, kus meie kinnistu on piiranguvööndist sattumas sihtkaitsevööndisse. See välistab seal igasuguse majandustegevuse. Nii tuleks ka inimeste käigud Nõmmeveskile ära unustada, neilgi pole sinna enam asja.

Punnseis?

Mis teha. Mis meiegi närvitseme, võtame sama rahulikult nagu ametnikud.

Ja ettekirjutused silla kordategemiseks täidate…

…nii kuis jõuame. Ja kui sillal remonti enam teha ei jõua, siis sulgeme silla, sest seal on vaja konstruktsioonid välja vahetada.

Kui läheb sundvõõrandamiseks?

Siis tahame õiglast hinda saada. Aga seda ka ei otsustata. Enne valimisi nägime: keegi ei julge midagi otsustada. Ametnikele on kõige mugavam venitada… No võetakse Nõmmeveski meie käest ära, aga mis on alternatiiv, mida siis riik kavatseb seal teha nende varemete ja paisuga? Kas selleks on raha olemas? Varemed ju jäävad alles.

Kui kaua kanal veel püsib?

Veel püsib, aga kaua…

Kui kokku kukub, jõesäng on varemeid täis...

Jõesäng muutub erosiooni tõttu, ei tea, mida see jõele võib teha. Ja keegi peab kõik need tükid sealt masinatega kokku koguma. Kas see oleks loodusele parim?

Äkki peaksite kanali lammutama?

Lammutamisel võib loodus viga saada enam kui ehitamisel.

Olen aru saanud, et elektrijaama ei saa taastada kalakaitsjate vastuseisu tõttu, sest kala peaks pääsema ülesvoolu kudema.

Kala pole Nõmmeveskilt edasi pääsenud juba ligi üheksakümmend aastat alates tammi ehitamisest. Lisaks on alavoolu ees Kotka tamm, kust kala üles ei tule. Pealegi on kalateadlased väitnud, et Nõmmeveski joast kalad nagunii ei suudaks üles hüpata. Oleme pakkunud kalatreppi, millesarnaseid on Euroopas sadu. Seda ei taheta.  Meil on turjas ka tuletõrje, kes nõuab: pais peab olema, et oleks tuletõrje veevõtukoht. Kui sealt tulekahju ajal vett ei saa, on pooled Lahemaa metsad läinud. Üks riigiamet ei tea, mida teine teeb ja tahab. Tegelikult ootame väga, et äkki uus keskkonnaminister julgeb midagi otsustada.

Vaata samal teemal lugusid 13. ja 16. juuli lehest.

Omanik vastutab

Andres Järve

keskkonnameti spetsialist

Nõmmeveski puhul pole amet teinud takistusi ehitiste korrastamiseks, külastajatele mõeldud objektide rajamiseks. Ka kavandatav Kotka sihtkaitsevöönd ei mõjuta seda. Näiteks silla korrastamiseks on väljastatud luba, kuid töid pole AS Raju teinud. Silda saab sulgeda ainult korrastamise ajaks, see on avaliku tee osa. Kanalitki saab konserveerida, et tagada külastajate ohutus.

Aastal 2010 enne jääminekut palus keskkonnaamet võtta kasutusele kõik meetmed, tagamaks paisutamiseks vajalike tingimuste säilimine Nõmmeveskil. Teadaolevalt ei võetud midagi ette ning pais läks lahkuva jäämassiga allavoolu. Täna Nõmmeveskil Valgejõe vee paisutamist ei toimu. Kuna Valgejõgi on oluline lõhejõgi, siis uue paisu rajamine ei ole võimalik. Kalatrepi rajamise puhul oli AS Raju pakutud variant arvestatav, kuid kahjuks ei soovinud omanikud teha kaasnevate mõjude hinnangut, kuigi see on nende kohus.

Sundvõõrandamine on võimalus, kuid aeg sellise otsuseni on väga pikk. Seni vastutab korrashoiu eest omanik.