Viimase mängupäeva hommikul sõitis Jaanus Nõmmsalu reisikaaslastega Libereci, kus õnnestus lähemat tutvust teha ka kohaliku kujuga. Foto: Karl Rinaldo

„Viisteist tundi sõitu polegi ju nii hull,” muigab Nõmmsalu, kes saabus mängupaika pisibussiga, reisikaaslasteks neli pärnakat ja üks võrulane. „Poola teed on paremaks läinud, kiirteel saime bussi tippkiirusegi proovile panna – 169 kilomeetrit tunnis saime kätte.”

Kevadel ketsid varna riputanud Nõmmsalu jõudis pika karjääri jooksul mängida Prantsusmaal, Austrias, Venemaal ja ka Tšehhis. Olgugi et Ostrava klubi ridadesse kuulus ta kokkuvõttes alla aasta, on talle tšehhidest jäänud väga hea mälestus. „Ma ütleksin, et ma polegi teist meiega niivõrd sarnast rahvast näinud kui nemad. Ka Prantsusmaal eri klubides mängides kujunes justkui reegliks, et üks tšehh oli ikka meeskonnas. Nendega sai alati kuidagi kergelt jutule – mõtteviis ja olek on samasugune nagu eestlastel. Justkui vennasrahvas oleks!”

Avalehele
13 Kommentaari
Loe veel: