Noor Vene arst võitleb Eesti haiglas töötamise õiguse nimel
Kuigi Ida-Virumaad räsib suur arstide põud, ei saa paljud Venemaa arstid, kes sooviksid sinna tööle minna, Eesti terviseametist selleks luba. Haiglate juhtkondadele keeldumisi ei põhjendata, kuid peamised probleemid tekkivat sellest, et Eesti ja Venemaa arstiks saamise süsteemid erinevad veidi.
Hiljuti eitava vastuse saanud noor Vene arst Aleksandr Tšuikov räägib, et tema jaoks jäi terviseameti otsuse loogika ebaselgeks. Kuigi tal on haridust kokku 10 aastat, nagu Eesti seadus nõuab, ning ta on Venemaal juba üle viie aasta töötanud eriarstina, öeldi talle ikka ära. „Olen õppinud kõigepealt kuus aastat, sain meditsiini põhihariduse, siis üks aasta spetsialiseerusin. Siis alustasin juba töötamist haiglas ja alustasin residentuuriga. Kaks aastat tegin residentuuri. Neli aastat olen juba töötanud infektsioonide arstina, seega praktilist kogemust on juba kuus aastat,” rääkis Jekaterinburgist pärit Tšuikov. „See tundub mulle imelik, et kuigi Eestis on nakkushaiguste arstidest puudus, leitakse selline segane ettekääne,” sõnas nõutu Tšuikov, kes kaalub oma advokaadiga praegu, kas peaks otsuse kohtus vaidlustama. Advokaat Sven Veltmanni sõnul on Tšuikovi puhul seadust meelevaldselt tõlgendanud taotleja jaoks kitsendavalt.
