Noored ärihaid murravad end ettevõtlusesse
Eestit on tabanud ettevõtlus-buum. Äriregistri statistika näitab, et ainuüksi selle aasta kahe esimese nädala jooksul on asutatud 710 uut äriühingut, mida on üle kahe korra rohkem kui mullu.
Üks 710-st sel aastal ettevõtlusega tutvust tegema haka-nud inimesest on 25-aastane Priit Värk, kes 4. jaanuari õhtul registreeris omanimelise suhte-korraldusettevõtte OÜ Värk. „Pakun suhtekorraldusteenust. Esialgu ühele kodanikuorgani-satsioonile,” rääkis Värk. Alter-natiiviks oleks teenust osutada füüsilisest isikust ettevõtjana, ent nüüdse firmaomaniku sõnul pole FIE-ndus eriti mugav ega lihtne. Küsimusele, miks ta just 2011. aasta alguses oma ette-võtte registreeris, pole Värgi sõnul ühte lihtsat vastust. „Plaanisin tegelikult juba eelmise aasta viimases kvartalis ettevõtte asutada, aga siis jäi kuidagi venima,” selgitas ta.
Kui 2010. aastal asutati Eestis jaanuari kahe esimese nädalaga 355 ettevõtet, siis 2009. aastal oli see arv 312.
Kui ettevõte asutada interneti teel, saab hakkama vaid 185,34 euroga. Sellise kuluga asutas oma firma selle aasta alguses ka Uku Sukles. 23-aastane noor-mees ütles, et praegu on ette-võtlusega alustamine formaal-selt väga lihtne: firma äriregistris registreerimiseks ja pangakonto avamiseks kulub keskmiselt vaid paar tundi.
Sukles lisas, et tema ettevõte Skorol OÜ oleks sündinud ka ilma uue võimaluseta asutada ettevõte sissemakseta.
Justiitsministeeriumi eraõigustalituse juhataja Indrek Nikluse arvates on selle buumi taga kolm põhjust. „Esiteks tuli kasutusele euro, teiseks on analüütikud ennustanud, et Eestit ootab ees majanduskasv, ja kolmandaks on õiguskeskkonna muutumine,” ütles Niklus. Kuna 1. jaanuarist saab äriühingu asutada ilma sentigi kuluta-mata, on see kindlasti üks põh-juseid, miks ka üha rohkem noori võtab ette äritee. Statistika näitab, et 710-st selle aasta esimese kahe nädala jooksul asutatud ettevõttest koguni 442 kanti äriregistrisse märkega „asutatud sissemakset tegemata”.
Nikluse sõnul ei kantud varem äriühingut äriregistrisse enne, kui selle kontole oli laekunud ettevõtte kogukapital. Rahaliselt tähendas see vähe-masti 2556 euro suurust summat. „Kui sissemakset ära ei tehtud, siis registrikannet ei tehtud ja ühing ei saanud toimima hakata,” selgitas Niklus.
Nüüd saab aga osaühingu asutada nii, et sissemakset selle asutajad esimese hooga ei tee, sest reaalses äritegevuses ettevõte seda veel ei vaja. „Ütleme, et ettevõtte asutamisel lepitakse kokku, et asutajad teevad 4000 -eurose sissemakse, aga siis jõutakse järeldusele, et seda raha ei vajata kohe alguses ja korraga. Nüüd saab ettevõtte asutatud ja sissemakseid saavad osanikud teha, kui ettevõte raha vajab,” lisas Niklus.
Kõik ülejäänud uut võimalust kasutanud värsked ettevõtjad kinnitasid, et nende ette-võte poleks jäänud seaduse-muudatuseta asutamata.
Uued firmad
Skeemitegijate võimalus?
Kuna vähemasti teoreetiliselt raha mängu panema ei pea, võib juhtuda, et ettevõtlikud inimesed hakkavad võimalust kuritarvitama.
Näiteks võib osaühing võtta endale rahalisi kohustusi, ent nende täitmise asemel algatatakse mõne aja möödudes pankrotimenetlus. „Kui keegi üritab seda pahatahtlikult korraldada, siis selle peatamiseks on seaduses olemas võimalused,” rääkis Niklus.
See tähendab, et ettevõtet asutades võtab osanik kohustuse sellesse sissemakse teha. Kui ta seda ei tee, on riigil, pankrotihalduril ja teistel võimalik sissemakse tagantjärele välja nõuda.
