Noored ei kiirusta tulevast eriala valides otsuste tegemisega
„Midagi majandusvaldkonnast või hoopis vabatahtlikku tööd,” ütles eile noorte infomessil Teeviit eri kõrgkoolide boksidest infot kogunud 18-aastane Maret. Sarnase täpsusastmega oma tuleviku kohta liikus eile Teeviida esimesel päeval Eesti Näituste messikeskuses ringi enamik Eesti Päevalehega vestelnud noori.
Vähestel tuleval või ületuleval kevadel keskkooli lõpetama asuvatest noortest on konkreetselt paigas, kes neist kooli lõpetamise järel saama peaks ning mida ja kus nad sooviksid edasi õppida. Sellele viitasid ka kätte kogutud sentimeetrite paksused brošüüripakid. Ometi tuleb kevadel lõpetajatel paljuski edasisi valikuid suunavad riigieksamid valida juba 20. jaanuariks.
Maret ei lase end sellest siiski häirida, tema sõnul on tal 90 protsendi ulatuses selge, mida tuleb teha, et saada sinna, kuhu ta soovib. „Üldiselt õpin ma hästi, nii et usun, et saan ülikooli sisse,” oli ta oma võimekuses kindel.
Eestisse või välismaale
17-aastane Felix pole veel otsustanud ka seda, kas õppida pärast keskkooli edasi kodumaal või minna kaugemale, küll aga on tal selge, et valdkonnaks jääb reaalalad või meditsiin. „Otsin variante, mida edasi teha. Pole väga uurinud varem, kuidas ja kuhu, selleks siia tulingi,” sõnas ta.
18-aastane Sigrid pidas kõige huvitavamaks sotsiaalvaldkonda ja ta on välja valinud ka kõrgkoolid, millele tähelepanu pöörata – Tartu ülikool, Tartu tervishoiukõrgkool ja Tallinna ülikool. „Tahan teha sellist tööd, mille puhul saan teisi aidata ja kuidagi inimestele kasulik olla,” oli tal ühena vähestest ka selge põhjendus, miks ta soovib valitud valdkonnas töötada.
Teeviida peakorraldaja Jaanika Palm tõdes samuti, et enamik Teeviidal käijaid on uitajad, kes kuulavad väga mitmete bokside juures, mida räägitakse, ja neil ei ole tehtud kindlaid valikuid. „Väga vähe käib siin neid, kes käivad ühes-kahes boksis kindla eesmärgiga,” tõdes ta, kuid lisas, et enamasti on noortel siiski endamisi vähemalt valdkond välja valitud. Samas puudub usk, et selle erialaga suudetakse tulevikus leiba lauale tuua.
Tahavad head palka
Leiba soovivad noored lauale tuua palju. Palmi sõnul on noorte palgaootused tugevasti langenud, kuid siiski veel nende kogenematust arvestades kõrged. „Palgasoovid on aastaga langenud 300 euro võrra, eelmisel aastal soovisid noored keskmiselt kätte saada 900 eurot, sel aastal 600 eurot,” viitas Palm CV-Online’i karjääriküsitlusele.
Kas palgasoovide suhtes langenud meediakärast ettevaatlikuks muutununa või majanduslanguse mõjust tingituna, ei soovi Teeviita külastanud noored konkreetseid palganumbreid enam eriti välja käia. Valdavalt kehitati palgasoovi küsimuse vastuseks vaid õlgu, mõned enesekindlamad ütlesid „üle keskmise”. Vaid mõni üksik julges nimetada ka summa, kuid need kaldusid oma suuruses pigem unistuste valdkonda.
Osa keskkooliõpilaste teadmatusest tuleviku kohta võib ilmselt kirjutada ka õige pea teoks saava kõrgharidusreformi arvele. Nagu Eesti Päevaleht eile ka kirjutas, ei tea ülikoolid rahastamismudeli muutumise tõttu veel täpselt, kuhu seada sisseastumise piirid.
„Otseselt segadust, kuidas sisseastumine olema hakkab, ei ole, on veel aega end kurssi viia ja eksameid valida,” sõnas Sigrid. Maret leidis, et kõrghariduses toimuvad muudatused tekitavad küll pisut segadust, kuid probleeme ta sellest tulemas ei näe. „Ülikoolide kodulehtedel on seni olnud üleval piisav info,” sõnas ta.
Noorte infomess Teeviit
Eile alanud ja 1. detsembrini kestval Teeviidal on oma asutuse kohta infot jagamas kokku 140 eri organisatsiooni: ülikoolid, kutsekoolid, noorteorganisatsioonid, rahvusvahelised organisatsioonid, riigiasutused, ettevõtted. Koolinoortel ja end täiendada soovijatel on võimalik saada karjäärinõu.
Erinevalt varasematest aastatest on Teeviidal loodud 600-ruutmeetrisel alal kutselabor, kus on võimalik eri ameteid katsetada.
